Tähtajaks tasumata laenude maht eelmise kuuga võrreldes oluliselt ei muutunud. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenud moodustasid juuni lõpus 7,1 protsenti laenuportfellist. Kuu jooksul suurenes eraisikute ja tööstusettevõtete pikaajaliste laenumaksevõlgnevuste maht, samal ajal enamikus teistes laenusegmentides viivislaenud vähenesid. Majanduskeskkonna paranedes hakkavad laenumakseprobleemid aegamööda taanduma, kuid viivislaenude tase püsib vastavalt Eesti Panga prognoosile kogu aasta jooksul kõrgena.
Võimalike laenukahjumite katteks tehtud provisjonid moodustasid juuni lõpus 5,5 protsenti laenuportfellist ning 77 protsenti üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude mahust. Provisjonide suhteliselt kõrge taseme ning probleemlaenude kasvu aeglustumise juures hindasid pangad teises kvartalis laene 826 miljoni krooni ulatuses alla, mida on oluliselt vähem kui eelmistes kvartalites.
Peale allahindluste väiksema kasvu aitas pankade kasumlikkust parandada ka puhasintressitulu suurenemine, kuna pankade poolt kaasatud vahendite hind alanes. Nende tegurite tulemusena teenisid pangad teises kvartalis taas pärast viite kahjumis oldud kvartalit 212 miljonit krooni puhaskasumit.
Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste maht vähenes juunis kokku 291 miljoni krooni ehk 0,3 protsendi võrra. Kuigi hoiuste maht juunile iseloomulikult vähenes, toimus see siiski väiksemas mahus kui eelmisel aastal, mistõttu aastakasv kiirenes juunis 7,1 protsendini võrreldes mai 6,5 protsendiga.
Majanduskeskkonna paranemine on loonud võimaluse pakkuda rahastamist laenuvõtjate jaoks soodsamatel tingimustel. Eluasemelaenude keskmine intressimäär juunis pisut alanes, jõudes 3,2 protsendi tasemele. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär tõusis samal ajal 4,4 protsendini.