Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Stabiliseerunud büroode üürihinnad hakkavad tõusma 2011
Kui eelmise aasta teisel poolel olid büroopindade üürihinnad langustrendis, siis teises kvartalis on hinnad ja pakkumiste hulk stabiliseerunud, selgub Ober-Hausi kvartaliülevaatest.
Tervikuna ületab pakkumine siiski endiselt nõudlust. Vakantsus on eelkõige oluliselt vähenenud nendes büroohoonetes, kus omanikud on käitunud paindlikult nii üürihinna kui muude tingimuste osas.
Üldiselt valitseb büroopindade turul arvamus, et üürihinna tõus algab 2011. aastal seoses Eesti euro kasutuselevõtu ja investeeringute saabumisega.
Äärelinnas on vähem hinnatud asukohas ja hoonetes büroopindade ruurmeetri üürihind 50-100 krooni, hinnatud asukohas ja hoonetes 100-150 krooni ja kesklinnas 120-180 krooni. Üksikute eksklusiivsete pindade üüritehingut on kesklinnas ületanud 200 krooni piiri.
A klassi büroopindade vakantsus on Ober-Hausi hinnangul jätkuvalt 15%, kuid äärelinna B klassi pindadel oluliselt kõrgem.
Kui esimeses kvartalis olulisi büroopindade ostu-müügitehinguid ei toimunud, siis teises kvartalis oli tunda investorite huvi Tallinnas hinnatud asukohas olevate püsiva rahavoo ja pikaajaliste üürilepingutega objektide vastu.
Varem eeldati vähemalt 10% tootlust, ent nüüd ollaks nõus ka varasema tootluse tasemega.
Eesti turule sisenes Soome päritolu Technopolis, kes omandas osaluse Ülemiste Citys ning loodi kinnisvara arenduseks ühisfirma Technopolis Ülemiste AS. Lisaks müüs Riigi Kinnisvara AS enampakkumistel edukalt neli büroohoonet.
Seotud lood
Ülemiste City AS sõlmis eile koostöölepingu, mille kohaselt luuakse koos Soome börsifirma Technopolis Plc-ga Targa Äri Linna arendamiseks uus ühisfirma Technopolis Ülemiste AS, millest Technopolis saab 51%-lise osaluse.
Vaatamata kinnisvaraturu madalseisule on 2009. aasta lõpus valminud Eesti suurima büroohoone vakantsus hetkel vähem kui 8 protsenti.
Armatuuri sidumine võib tunduda väikese tööna, kuni seda tuleb teha sadu või tuhandeid kordi päevas. Siis hakkavad lugema nii ühe seose tegemiseks kuluvad sekundid kui ka traadikulu ja tööriista kasutusmugavus. Mida kiirem ja lihtsam on iga sidumine, seda suuremaks kasvab võit terve tööpäeva jooksul.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele