Ehkki eluasemelaenude keskmine intressimäär on madala euribori toel püsinud pikalt suhteliselt madalal tasemel, pole see suutnud ergutada laenuturgu, kirjutab kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark oma blogis.
Eluasemelaenude keskmine intressimäär on madala euribori toel püsinud pikalt suhteliselt madalal tasemel. Eesti Panga andmetel oli 2010. aasta I kvartali seisuga keskmine eluasemelaenude intressimäär 3,4%.
Ühe protsendi lähedal püsiv euribor annab võimaluse teha järelduse, et pankadepoolne keskmine riskimarginaal on suurusjärgus 2,4-2,5%.
Madal intressimäär ei ole suutnud ergutada laenuturgu. 2010. a. I kvartalis väljastatud eluasemelaenude käive oli 1,3 miljardit krooni, mis on vaid pisut kõrgemal tasemel, kui 2002. aastal keskmiselt. On see nüüd siis tingitud pankade kitsidusest laenude väljastamisel või laenuvõtjate passiivsusest - igal juhul kinnisvaraturul ringleb laenuraha üsna napilt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eluasemelaenude jääk on tänaseks jõudnud 95 miljardi kroonini. Kvartalite lõikes oli laenujäägi tippaeg 2008. a. IV kvartal.
Tänaseks kuust kuusse ja kvartalist kvartalisse langenud eluasemelaenude jäägi positiivne külg on see, et raskel kriisiajal, kus ka sissetulekud kannatavad, jääb laenukoormus natukenegi väiksemaks.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.