Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ober-Haus: 10 korterit ostnud investor sai hinnast 30% alla
Välismaalaste huvi kesklinna kinnisvara vastu on tõusnud ning suurinvestorid soovivad kortereid osta hulgi, eeldades loomulikult ulatuslikku allahindlust, kirjutab Ober-Hausi Kinnisvara AS analüütik Rain Rätt.
Ober-Hausi turuanalüüsidest lähtuvalt on võrreldes eelmise aasta kevadega Tallinna kesklinnas korterite tehingute arv ja rahaline maht oluliselt tõusnud. Samas on müügipakkumiste arv kerges tõusutrendis ja pakkumishindadel võib täheldada teatud stabiliseerumist. Pakkumishindadel ja reaalselt toimunud tehingutel on endiselt keskmiselt ligi 20% vahe.
Võrreldes eelmise aasta kevadega, on välismaalaste osakaal kesklinna korteriturul hinnanguliselt suurenenud üle 50%. Kuna kesklinna piirkonnas on piisavalt hoonestamata detailplaneeringuga maad, ehitushinnad langenud ja eelkõige hinnatud asukohtades nõudlus taastumas, on alustatud mitmete väiksemate korterielamute arendusprojektidega.
Tallinna kesklinnas on hetkel üle 1 500 müügipakkumise korteritele, neist ligi 400 müügis hinnaga üle 30 000 kr/m², enamik siiski 15 000 – 30 000 kr/m².
Kesklinnas on uute, kinnisvarabuumi ajal valminud korterite pakkumine võrreldes vanemate korteritega oluliselt suurem kui äärelinnas.
Enamik tehinguid on viimasel ajal toimunud kesklinnas uuemates või põhjalikult renoveeritud elamutes paiknevate heas korras korteritega hinnavahemikus 18 000 – 25 000 kr/m². Üksikute tehingute hinnatase eelkõige Vanalinnas, Kadriorus ja Südalinnas on ületanud 30 000 kr/m². Vanalinnas on käesoleval aastal enamik tehinguid toimunud hinnavahemikus 30 000 – 34 000 kr/m², kuid enamik müügipakkumisi on hinnatasemel üle 35 000 kr/m².
Üldist korterituru statistikat mõjutasid jälle hiljuti toimunud mitmed plokktehingud. Näiteks: R. Tobiase tänaval kapitaalremonti vajavas puidust elamus vahetasid omanikku 13 korterit keskmise hinnaga 10 900 kr/m² ja Juhkentali tänaval amortiseerunud puitelamus 11 korterit hinnaga 4 400 kr/m². Kadrioru servas Kollasel tänaval toimus tehing, kus müüdi 16 korteriomandit hinnavahemikus 22 000 – 24 000 kr/m².
Välistades tõenäolised tehingud, mis ei vasta vabaturutehingutele, võib väita, et hetkel toimub kesklinna korteriturul stabiliseerumine ja jätkub hindade diferentseerumine asukohast lähtuvalt.
Seose tõenäolise euro saabumise ja kinnisvaraturu põhjaga soovivad mitmed Soome investorid investeerida eelkõige Tallinna südalinnas olevatesse korteritesse. Sobivaks hinnatasemeks peetakse üksikisikute puhul üldjuhul 15 000 – 25 000 kr/m² ehk 1,0 – 1,5 mln kr sõltuvalt objekti täpsemast asukohast ja seisukorrast ning seda keskmiselt 5 aasta perspektiivis. Suuremad investorid soovivad arendajalt reeglina osta korraga 10 – 20 korterit, kuid eeldavad ka nn hulgiostule vastavat allahindlust.
Tänu Ober-Hausi Soome emafirmale ja omanike taustale on olemas investorid, kes on reaalselt nõus võtma riske ja soovivad läbi korterite plokktehingute siseneda kinnisvaraturule. Näitena võib tuua hiljuti toimunud tehingu, kus investor sõlmis lepingu rohkem kui 10 korteri ostuks arendajalt ligi 30% allahindlusega esialgsest hinnakirjast ja huvi sarnaste tehingute vastu on jätkuvalt kasvav.
Ober – Hausi hinnangul on üsnagi tõenäoline, et järgmise Eesti majanduse tõusutsükli ajal tõusevad eelkõige Tallinna südalinna korterite hinnad märkimisväärselt.
Kesklinna üürikorterite turg on muutunud üürnikukeskseks ja korterite omanikud on nõus tegema olulisi mööndusi nii hinna kui üürilepingu tingimuste suhtes. Pikenenud on aeg sobiliku uue üürniku leidmiseks, kuid samas on märgata mõningast üürikorterite pakkumise vähenemist.
Hetkel kuum
Kesklinna üüriturul on enimnõutud südalinnas paiknev 1 – 2 toaline möbleeritud, heas korras korter kesklinnas hinnaga 3 000 – 5 000 kr kuus, soovitavalt koos parkimiskohaga.
Kinnisvaraturg tervikuna ei pööra tõusule enne kui on realiseeritud enamik halbade laenudega seotud kinnisvarast, vähenenud tööpuudus ning laenurahal ja sisenõudlusel baseerunud Eesti majandus muutunud ekspordipõhiseks ning tõusnud tootlikus.
Seotud lood
Armatuuri sidumine võib tunduda väikese tööna, kuni seda tuleb teha sadu või tuhandeid kordi päevas. Siis hakkavad lugema nii ühe seose tegemiseks kuluvad sekundid kui ka traadikulu ja tööriista kasutusmugavus. Mida kiirem ja lihtsam on iga sidumine, seda suuremaks kasvab võit terve tööpäeva jooksul.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tagasi Ehitusuudised esilehele