• 13.05.10, 17:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ehitusfirmades tervisekontroll kehval järjel

Tööinspektsiooni 2009. aasta aruandest selgub, et 39% ehitusettevõtete puhul ei saa rahul olla tervisekontrolli korraldusega.
Tööinspektsiooni hindas ehitussektorist kokku 398 ettevõtet. Sagedamini hinnati halvaks või pigem halvaks tervisekontrolli korraldust (39%), sisekontrolli korraldust (31% ettevõtetest) ning isikukaitsevahendite olemasolu või kasutamist (27% ettevõtetest). Märkimisväärselt palju oli probleeme ka töötajate väljaõppe ja juhendamisega, mida esines samuti pea igas teises hinnatud ettevõttes.
Kõrgelt kukkumise ohtu hinnati halvaks või pigem halvaks 45 ettevõttes,
mis tähendab, et tegelikult oli enamustes ehitusettevõtetes selline oht siiski maandatud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Enim väljaspool Eestit toimunud tööõnnetustest (kõikide sektorite lõikes) leidis aset Soome Vabariigis  - 48, väljaspool EL riike - 37 ning Rootsis – 8. Eesti töötajatega toimus tööõnnetusi veel Hispaanias 1, Hollandis 3, Iirimaal 1, Leedus 4, Lätis 2, Norras 1, Prantsusmaal 1, Saksamaal 3, Šveitsis 1 ning Taanis 2.
Soomes toimunud tööõnnetustest enamik olid seotud ehitussektoriga ning ajutise tööjõu rendiga tegelevate ettevõtetega, kes samuti on vahendanud peamiselt ehitustööliseid.
Surmaga lõppenud tööõnnetused on viimastel aastatel vähenenud. 2009.a registreeriti kokku 19 surmaga lõppenud tööõnnetust (2008 – 21).
Ehituses lõppes surmaga viis tööõnnetust, millest kaks olid seotud raudtee ehituse ja remondiga, ühel juhul jäi töötaja kaevetööde käigus varingu alla, ühel juhul jäi töötaja töö käigus traktori alla ning ühel juhul oli tegemist liiklusõnnetusega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.25, 11:39
TalTechi uuring kinnitab: Airoboti niiskustagastusega soojusvaheti on Eesti kliimas kõige tõhusam
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele