Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigiteed saavad nelja aastaga 12 miljardit
Valitsus kinnitas eile teehoiukava aastateks 2010-2013, mille kohaselt investeerib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium riigimaanteedesse üle 12 miljardi krooni.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul annab teedeehitus hea võimaluse suunata Euroopa Liidu raha ilma venitamata käibesse. „See tähendab eelkõige reaalseid töökohti,“ lisas ta. „Oleme valmis ka rohkem investeerima, kui muud valdkonnad ei suuda eurotoetusi piisavalt kiiresti rakendada.“
Suuremate projektidena kavandatakse neljarajalist maanteed Tallinnas Rakvereni ja Tallinnast Koseni. Jätkub ka Tallinna ringtee arendamine, mille eesmärgiks on arendada välja linna lähiümbruse liiklussõlmed. Samuti jätkuvad Pärnu ja Tartu ümbersõitude ehitused.
Teehoiu kava kohaselt kaasatakse riigiteede rahastamisse erinevaid Euroopa Liidu struktuuritoetusi ligikaudu 4,5 miljardi krooni ulatuses. Struktuuritoetusest finantseeritakse muuhulgas kümmet suurprojekti, näiteks Väo-Maardu lõigu ehitust Narva maanteel miljardi krooni ulatuses ja Aruvalla Kose lõiku Tartu maanteel ligi 900 miljoni krooni ulatuses.
Teehoiukava kohaselt plaanitakse riigimaanteedel pindamisi igal aastal umbes 1000 kilomeetrit ulatuses, remontida umbes 300 kilomeetrit kruusateid ja ehitada kruusateedele kuni 100 kilomeetrit katteid.
Kohalike teede osas ei tohi Partsi sõnul järeleandmisi teha ning pidevalt tuleb vähendada tolmuvabu teid. „Kokkuvõttes on investeeringud teedesse ka investeering inimeludesse,“ ütles Parts.
Seotud lood
Väo karjääris valmistatakse juba teedeehituseks tänapäevaseid, Euroopa standarditele vastavaid killustikusegusid, ent selleaastane teedeehitus pole veel hoogu sisse saanud.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele