Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vitsur: euro toob kasu just kinnisvarasektorile
Eurole üleminekust saab eelkõige kasu kinnisvarasektor, ütles majandusekspert Heido Vitsur Eesti Kinnisvarafirmade liidu konverentsil „Kuhu liigub kinnisvaraturg“.
"Kui vaadata Eestit kaugemalt, maailma mastaabis, näib kroon ebausaldusväärne, aga euro paistab tänu Euroopa Liidule märksa usaldusväärsem," rääkis Vitsur. Erilist kasu eurole üleminekul saabki tema sõnul kinnisvarasektor, kuna hindade läbipaistvus mõjutab investoreid ja soodustab otsuste langetamist, kuna projektid esitatakse neile mõistetavates rahaühikutes.
Samas nentis ta, et raha hinnale ei ole euro olemasolu määrav. Majandusekspert selgitas, et kui võrdluses võetakse baasiks Saksamaa, sest seal on raha hind kõige madalam, siis näiteks Rootsi kroon on isegi tugeva kõikumise järel vaid 0,1% kallim kui Saksamaa valuuta ning Taani raha hind ületab Saksamaa valuutat vaid 0,3%.
„Aga näiteks Iirimaa, Kreeka, Hispaania ja Portugal on kallimad kui tippeuroriigid. See näitab kui tugev on selle riigi majandus ja kui hästi on korras tema rahaasjad,“ rääkis Vitsur.
Kreeka raha on võrreldes 6. aprilliga kallinenud 3 protsendipunkti, ütles majandusekspert ja nentis: „Euro või mitte, kui riigi rahaasjad on mädad, ei ole eurost abi.“
Rääkides aga euro eelistest lisaks kinnisvarasektorile, kinnitas ta, et ühtne raha aitab tublisti kaasa kaubandusele, kuna euro korral jääb ära vahetuskursi risk. Muidugi tuleb Vitsuri sõnul silmas pidada vahetuskursi riski kadumist vaid Euroopa Liidu riikide piires, nende riikidega aga, mis liidus ei asu, jäävad riskid endiselt alles. Sama oluline on tema sõnul ka see, et krooni devalveerimise oht kaob ära.
Küsimusele, kas Eesti valuuta on täna üle hinnatud, vastas Heido Vitsur järgmiselt: „Eesti pank ütleb, et ei ole. Lääne analüütikud ja Danske Pank ütlevad, et on. Seda saab mitut moodi mõõta ja seetõttu on ka tulemused erinevad. Võib vaadata nende riikide suhtes, kuhu me oma kaupa ekspordime, aga võime vaadata ka selle koha pealt, kuhu meie pooltoodetena eksporditud kaup lõpuks välja jõuab. Niimoodi tuleb erinev tulemus. See on ka vahe Eesti Panga ja Eurostati andmete vahel. Eesti Pank määrab valuuta väärtust sihtmaa järgi, Eurostat lõpp-punkti järgi.“
Seotud lood
1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul on mitmed olulised välisinvestorid ja –ettevõtted hoidnud euro-ootuses Eesti turul silma peal ning esimesi investeeringuid kohalikku kinnisvarasse ning majandusse on oodata juba aasta teises pooles.
Täna toimuva kinnisvarakonverentsi avanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske ütles, et masu tulek oli hea, kuna see tegi lõpu perioodile, mil eestlase kaine talupojamõistus kaotsi läks.
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele