Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euro-otsus toob uued välisinvestorid Eesti kinnisvaraturule
1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul on mitmed olulised välisinvestorid ja –ettevõtted hoidnud euro-ootuses Eesti turul silma peal ning esimesi investeeringuid kohalikku kinnisvarasse ning majandusse on oodata juba aasta teises pooles.
1Partner Kinnisvara 2. kvartali Tallinna ja Harjumaa ärikinnisvara analüüsi kohaselt on välisinvestorite huvi Eesti madalseisus turu vastu viimaste kuudega selgelt kasvanud, kuid reaalseid tehinguid hoidis tagasi äraootav seisukoht Euroopa Komisjoni raporti suhtes.
“Välisinvestoreid huvitas enne euro-otsust ennekõike tootmistegevuse Eestisse toomiseks vajalike hoonete üürimine ning suuremate ärimaade ostmine kui ka üürnikega büroohoonete soetamine. Samas tehakse tehingud tõenäoliselt turuhinna alumises otsas ning suurt hinnatõusu välisinvestorid ärikinnisvara sektorisse ei too,” lisas Vahter.
1Partner Kinnisvara analüüsi kohaselt on büroopindade pakkumishinnad tänaseks stabiliseerunud ning võrreldes aasta esimese kvartaliga olulisi hinnaalandusi ei tehta. Samas on pea igas majas selge vakants ja pakkumiste rohkusest tulenevalt saavad üürnikud valida pinda soodsaima üüri või äärelinna vanemates hoonetes ka pelgalt kommunaalkulude eest.
“Mais lõppev enampakkumine kolmele Riigi Kinnisvara AS büroo- ja asutusehoonele peaks näitama üldist taset, millega tulu tootvad büroohooned on investoritele atraktiivsed,” kommenteeris Martin Vahter.
Teise kvartali kinnisvaraanalüüsi kohaselt on huvi kaubanduskeskuste pindade vastu suur, kuid kasvanud on ka väikeüürnike voolavus ja keskuste omanikud on hindades senisest paindlikumad.
Prognoosi kohaselt võib kaubanduspindade turul jaekaubanduse mahtude jätkuva vähenemise tingimustes eeldada hinnatasemete languse ning vakantsuse suurenemise jätkumist.
Lao- ja tootmispindade müügiturg püsib jätkuvalt madalseisus ning vabaturu tehinguid tehakse vähe. Suur osa tehingutest sooritatakse kas seotud osapoolte vahel või realiseeritakse enampakkumisel täitemenetluse korras. Peamine turu passiivsuse põhjus on ostjate ja müüjate erinev nägemus objekti hinnatasemest – turu kõrghetkel ostetud või ehitatud hooneid ei taheta müüa alla laenujäägi.
Tootmis- ja laopindade turul hinnatõusu oodata ei ole, sest pangad on äriobjektide finantseerimisel jätkuvalt skeptilised ja ettevõtjad ettevaatlikumad laienemisel. 2007. aastaga võrreldes kohati poole võrra langenud tootmishoonete üürihinnad on pannud siiapoole aga vaatama mitmeid välisinvestoreid ja ettevõtjaid, kes huvituvad oma tootmistegevuse ületoomisest Eestisse.
Hoonestamata ärimaade turul ei ole viimase poolaasta jooksul märkimisväärsed muudatusi toimunud. Suurem hinnalangus pidurdus 2009. aasta teises pooles. Hinnalanguse pidurdumise põhjuseks ei olnud nõudluse kasv, vaid suure korrektuuri läbi teinud hinnatase, alla mille puudub omanikel huvi krunte realiseerida. Ostjate huvi on jätkuvalt leige, hindasid kaubeldakse võimalikult alla.
Hetkel kuum
Suuremat huvi ärimaade vastu on aga täheldada välismaiste investorite ja ettevõtete juures, kes otsivad võimalust euro saabudes oma tootmistegevust Eestisse tuua.
“2010. aasta II kvartalis õpitakse turgu tundma ning aasta teises pooles on oodata ka esimesi reaalseid välisinvesteeringuid. Omanikel tuleb hinnatõusu ootus siiski veel maha matta, sest ostuotsused tehakse vaid väga odavalt hinnatasemelt. Äri- ja tootmismaade turu aktiviseerumise eelduseks on sisetarbimise ja ekspordi kasv ning odavam tööjõud, mis loob võimaluse rohkemate välisettevõtete tulekuks Eestisse,” analüüsis 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter.
Seotud lood
Eurole üleminekust saab eelkõige kasu kinnisvarasektor, ütles majandusekspert Heido Vitsur Eesti Kinnisvarafirmade liidu konverentsil „Kuhu liigub kinnisvaraturg“.
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tagasi Ehitusuudised esilehele