„Keskmist hinda tõstab muutunud tehingute struktuur. Kuna viimastel kuudel on mõnevõrra optimism tuleviku suhtes kasvanud ning usutakse, et hinnapõhi on saavutatud, julgetakse soetatada taas ka kallimaid varasid,“ märkis ta.
Ta selgitas, et nende lisandumine tehingute artimeetilise keskmise arvutusse aga tõstab automaatselt keskmist tehingute hinnataset. Reaalne hinnatõus tähendab ikka seda, et varem näiteks miljoni krooni eest ostetud korterit oleks võimalik hetkel kallimalt maha müüa. Üksikuid erandeid arvesse võtmata aga täna sellist võimalust pole.
„Küll võib väita, et juba sügisest on varade reaalväärtus püsinud paigal,“ märkis ta.
Sooman osutas, et iseäranis tugeva statistilise tõusu on läbi teinud piirkonnad, kus on palju uusarendusobjekte.
Sooman toonitas ka, et märkimisväärset hinnatõusu pole põhjust tänavu oodata - enne peab SKP kursi ülespoole võtma, töötusmäär langema hakkama ja euroga liitumine kindel olema.