HaldusExpert OÜ juhtivpartner Genro Paas kirjutab, et juhul kui korteriühistute esindajad ja eramute omanikud otsustavad kulusid kokku hoida katustelt lume koristamise pealt, tuleb kevadel silmitsi seista märksa suuremate kulude ja kahjudega.
Paksusega 50 cm märga lund 1m² katuse pinnal kaalub umbes 200 kg. Seega näiteks 100 m² suuruse, lamekatusega maja katusele tähendab see ca 20 tonni lisaraskust.
Tuleb veenduda, et vee äravoolurennid ja -trapid oleksid jääummistustest puhtad. Lume sulades peab olema tagatud veele äravool, vastasel juhul tekib lamekatusega majadel nn „basseini“ efekt. Kui veel puudub äravoolu võimalus, hakkab vesi imbuma mikropragudesse. Liigne niiskus hakkab kahjustama betoonkonstruktsiooni. Viimaste korruste korteritele tekkinud veekahjustused on suuresti tingitud eelkõige sellest, et lume sulaveele ei ole tagatud korralikku äravoolu.
Lisaks lumetõrjele majakatuselt on kohustus eemaldada ka jääpurikaid, tagamaks jalakäijate ohutuse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?