Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kommentaar: Ebaökonoomselt ehitatud sadamad lagunevad kiirelt
OÜ Monoliit insener hüdrotehnik Jaak Reinmets kirjutab, et ehituslikud vähempakkumised on tekitanud olukorra, kus enamik lähiaastatel ehitatud sadamaid on väga lühikese ekspluatatsiooniajaga.
Kui varem kasutati sadamate ehitamisel aastasadu kestvaid konstruktsioone, näiteks 70tonniseid betoonplokke, siis tänapäeval kasutatakse tehnilisi lahendusi, mille püsivus on heal juhul mõnikümmend aastat.
On juhtunud, et kergkonstruktsioonidest sadamad lagunevad ära juba ehitamise ajal või esimeste sügistormidega. Konstruktsioone toestavad metallist tõmmitsad ja paneelide ankurduspoldid, mis vaatamata korrosioonivastastele kaitsekihtidele kaotavad oma tugevuse, tulemuseks sadamakai kokkuvajumine.
Kahjuks kasutavad paljud sadamaehitajad endiselt metallist sulundseinasid. Põhjendus, et metalli tarnijaks on mõni Euroopa firma, ei muuda metallist sulundseinu roostele vastupidavamaks. Pirita Jahisadama rauast sulundseintesse on 30 aastaga roostetanud suured augud ja sadam vajab töömahukat kapitaalremonti.
Vesiehitusinsenerina soovitan kasutada sadamate ehitamisel suuremõõtmelisi raudbetoonist kärgkaste, mis on isepüsivad ega vaja paigaldamisel täiendavaid kinnituselemente. Loodusjõudude või aluspinnase vajumise tõttu võivad kärgkastidest kaielemendid teha väikesi nihkeid, samas jääb kai püsima ja säilub konstruktsioonide tugevus ja püsivus. Tegemist on nn kiviaia efektiga ja meie esiisade rajatud sadamad olidki puidust kärgkastidest.
Suurte koormuste ja ebapüsiva aluspinnase korral võib kärgkaste omavahel ühendada kärgkastide seintesse jäetavate avauste abil monoliitse raudbetooniga ja kaste saab ankurdada püsivasse pinnasesse betoonvaiadega. Nii saab ehitada sajandeid püsivaid konstruktsioone. Eriti mõttekas on kasutada kärgkaste siis, kui kai ei piirne mitte maaga, vaid rajatakse veekogu keskele. Samuti saab kärgkaste paigaldada veekogusse väikese vahega, võimaldades vee ja setete liikumist.
Kui vaadata kõiki sadamate rajamiseks tehtavaid töid: kommunikatsioonid, süvendustööd, pealisehitus, hooned, näeme, et püsivamate konstruktsioonidega sadama maksumus on ligi 10-20% kõrgem kui kergkonstruktsioonide kasutamisel. Samas on püsivate konstruktsioonidega sadama kasutusiga vähemalt kaks korda pikem kui odavalt ehitatud sadamatel.
Arvestades, et mittetulundusühingutel ja kohalikel omavalitsustel on abifondide kaasamisel omafinantseeringu suurus ligi 15%, on arusaamatu väikese ekspluatatsioonieaga sadamate ehitamine.
Kui maapealsete ehitiste kapitaalremont võib moodustada ehitise maksumusest mõnikümmend protsenti, siis sadama kapitaalremont võrdub praktiliselt uue sadama ehitusmaksumusega. Tugiseinte vahetusega kaasnevad süvendustööd, tuukritööd, püsivuse kindlustamine, ujuvkraanade kasutamine, kaide pealisvalu ja muud tööd.
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele