Sundmüügist kinnisvara omandamise vastu on huvi kasvanud ja alates 1. jaanuarist on pangalaenuga ostmisel ka maksetingimused paindlikumad.
Kohtutäitur Elin Vilippus kinnitas, et sundmüügis olevate objektide arv on tõepoolest suurenenud. Müügiperioodid on pikenenud ja palju tuleb teha kordusenampakkumisi, sest enamiku objektide puhul müük ühe korraga ei teostu. Üks põhjus on kõrge hind, sest tavaliselt peab võlgnik oma vara väärtust turuhinnast kõrgemaks.
Hind määratakse võlgniku ehk vara omaniku ja sissenõudja kokkuleppe alusel. Kui nemad kokkulepet ei saavuta, otsustab alghinna täitur, kes lähtub kinnisvara hindamise kriteeriumidest. Väga keeruliste objektide puhul hindamine tellitakse.
"Huvi tõusu sundmüügis oleva vara vastu on märgata - palju on näiteks vaatamas käidud Jõe ja Lootsi tänava kortereid Tallinnas. Kinnisvaraarenduste ja maatükkide vastu ei ole huvi nii suur," rääkis kohtutäitur ning lisas, et ostjate hulgas on oluliselt rohkem tavainimesi kui varem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lähemalt saab lugeda tänasest kinnisvara rubriigist.
Seotud lood
Põhiliselt müüvad praegu n-ö hea hinnaga kinnisvara kohtutäiturid ja pankrotihaldurid, kuid need tehingud reeglina maa-ameti koostatavas kinnisvaratehingute statistikas ei kajastu.
Fassaad on maja visiitkaart ning väga oluline osa hoone vastupidavusest ja väärtusest. Eesti kliimas peab välisviimistlus taluma vihma, lund, päikest ja suuri temperatuurikõikumisi, säilitades samal ajal oma välimuse. Just seetõttu on fassaadiplaadid muutunud üha kindlamaks valikuks nii uute majade ehitamisel kui ka vanemate hoonete renoveerimisel, kinnitavad terviklikke fassaadilahendusi pakkuva FixFas OÜ eksperdid.