Turul möödus aasta  põhja oodates

Taustaks üleüldine kehv majandusseis, palgakärped ja nädalast nädalasse suurenev töötute arv.

Samas kasvas aasta jooksul märkimisväärselt eraisikute hoiuste maht - septembriks pea 60 miljardi kroonini. Aga majanduskriisiga ettevaatlikuks muutunud tarbija kinnisvara soetama ei kiirusta. Maaklerid tööpuuduse üle ei kurda, ent tehinguteni jõuavad vähesed ostuhuvilised.

2008. aasta finantskriisi tagajärgedega pole olnud lihtne kohaneda. Kinnisvaraturul peegeldas seda üha suurenev lõhe pakkumis- ja tehinguhindade vahel. Müüjatel on olnud raske leppida oma vara väärtuse kahanemisega ja nii suurenes buumiaegne 13% suurune pakkumis- ja tehinguhindade vahe septembriks 30%ni. Ostuhuvilisi ärgitas kujunenud olukord tegema agressiivseid pakkumisi hinna alandamiseks, millega müüjad siiski kaasa ei läinud.

Tehingute maht kukkus järsemalt kui tehingute arv. Näiteks tehti III kvartalis 9279 tehingut, mis on 25% vähem kui mullu samal ajal, tehingute maht - 4,8 miljardit krooni - kahanes koguni 50%.

Pangad keerasid turule selja, suur osa tehingutest tehakse omavahenditest. Võimalus laenu saada on vaid põhjalikult kontrollitud ja kindlal kliendil. Omafinantseeringu osa suurenes, laenuperiood lühenes. Lõplikult sai selgeks, et buumi tipus laenuga soetatud vara müües ei pruugi summa laenujääkigi katta. Pankade kontole sigines ohtralt kinnisvara, sundmüükide osakaal kasvas ning see surus turuhindu veelgi madalamaks.

Aastat iseloomustab lõputu "põhja otsimine" - millal ometi lõpeb hinnalangus ja turg taas tõusule pöörab. Kinnisvarabürood on prognooside tegemisel olnud ettevaatlikud, ent ikka kuulsime aeg-ajalt hüüatusi: nüüd on õige aeg osta! Näib, et aasta lõpukuud mõningaid positiivseid märke isegi ilmutavad. Pealinna korteritehingute hinnad on paaril viimasel kuul tõusnud, pangad on pisut vastutulelikumad. Turul tervikuna aga pöördest sel aastal paraku veel rääkida ei saa.