Arendusprojektide puhul jääb tihti ähmaseks piir, kustmaalt muutub uusarendus vanaks ja seda ei saa enam müüa uue ehitise pähe.
„LVM Kinnisvaras kehtib 2000+ reegel ehk pärast 2000. aastat ehitatud elamute ja korterite puhul valime seisukorraks uus. Kuigi ka enne 2000. aastat müüdi kinnisvaraturul uusi projekte, siis nende puhul oli tegemist pigem üksikute eranditega, mis kujutasid endast enamasti vaid põhjalikke renoveeringuid. Peamine põhjus, miks uusarendusi enne seda perioodi turul ei olnud, oli tingitud asjaolust, et turuhind püsis tunduvalt madalam ehitushinnast,“ ütles kinnisvaraportaalile City24.ee LVM kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Uus Maa atesteeritud kinnisvarakonsultandi Eve Kaunise sõnul kuuluvad uusarenduse alla kindlasti äsja valminud korterid, majaosad ja majad, mida müüakse esimestele ostjatele ehk ostetakse esmakasutusse.
„Konkreetselt ei ole paika pandud, mis ajast ei tohi eluaset reklaamida kui uusehitist, kuid tavaliselt reklaamitakse uusehitisena siiski kuni viie aasta vanuseid ehitisi,“ lausus Kaunis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.