Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uusehitised on uued viis kuni kümme aastat
Arendusprojektide puhul jääb tihti ähmaseks piir, kustmaalt muutub uusarendus vanaks ja seda ei saa enam müüa uue ehitise pähe.
„LVM Kinnisvaras kehtib 2000+ reegel ehk pärast 2000. aastat ehitatud elamute ja korterite puhul valime seisukorraks uus. Kuigi ka enne 2000. aastat müüdi kinnisvaraturul uusi projekte, siis nende puhul oli tegemist pigem üksikute eranditega, mis kujutasid endast enamasti vaid põhjalikke renoveeringuid. Peamine põhjus, miks uusarendusi enne seda perioodi turul ei olnud, oli tingitud asjaolust, et turuhind püsis tunduvalt madalam ehitushinnast,“ ütles kinnisvaraportaalile City24.ee LVM kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Uus Maa atesteeritud kinnisvarakonsultandi Eve Kaunise sõnul kuuluvad uusarenduse alla kindlasti äsja valminud korterid, majaosad ja majad, mida müüakse esimestele ostjatele ehk ostetakse esmakasutusse.
„Konkreetselt ei ole paika pandud, mis ajast ei tohi eluaset reklaamida kui uusehitist, kuid tavaliselt reklaamitakse uusehitisena siiski kuni viie aasta vanuseid ehitisi,“ lausus Kaunis.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.