FOTOD: Põhja-Eesti Regionaalhaigla hiilgab uudse siseviimistlusega

Haigla uus neljakordne  X-korpus, mis valmib käesoleva aasta lõpuks, esitas mitmeid väljakutseid nii ehitajale kui sisearhitektile. „Rahvusvahelised asjadtundjad hindavad haiglahoone projekteerimiseks kuluvat aega umbes kaheksale aastale ning kui projekt lõpuks valmib, tuleb muutunud nõuetest ja edasi arenenud tehnoloogiatest lähtuvalt palju ümber teha. Nii läks ka selle haiglaga,“ kirjeldas sisearhitekt Kurismaa ehituse kujunemise protsessi. Hoone näol on tegu ühe mastaapseima ehitusprojektiga taasiseseisvud Eestis. Mari Kurismaa ning Arhitektuuribüroo Pluss OÜ meeskond Indrek Suigusaare juhtimisel  töötasid projekti kallal ühtekokku viis aastat.

Ehituse mastaapidest annab aimu fakt, et suuremates koolides on pinda 8000-10000 ruutmeetrit, siis uues haiglas on seda ligi kolm korda enam. Põrandate näol oli tegu ka ühe suurema väljakutsega. „Ka siin oli palju erinõudeid- kasutada tohtis vaid hästi vastupidavaid, kergesti hooldatavaid materjale, millest paljud pidid ka olema staatilist elektrit hajutavad või juhtivad ning libisemiskindlad,“ sõnas Kurismaa. Et vältida seinapindade kahjustamist, ulatuvad vastupidavad põrandakattematerjalid koridorides ja palatites ka meetri kõrgusele seintele.  „Koger ja Partner on viimistledes head tööd teinud ja pahteldanud seina materjaliga kenasti ühele tasemele,“ rääkis Kurismaa.

Kasutatud on Tarketti tehases toodetud põrandakatteid, mille pinnaviimistlus on välja töötatud Tarketi üle 100 aasta tootmiskogemustele tuginedes. Pinnaviimistlust nimetatakse IQ, mis eesti keelde tõlgitult tähendab intelligentset kvaliteeti. Selliseid põrandakatteid ei pea vahatama ja see tähendab omakorda olulist säästu hoolduskuludes. Tarkett pöörab oma materjalide tootmisel erilist tähelepanu keskkonnasäästlikkusele, kasutades PVC jääkide ümbertöötlust. Haiglahoone ehitusel tekkinud PVC paigaldusjäägid viis tehas oma kuludega tehasesse ümbertöötlusele. Sellega säästis ehitaja prügikuludelt ning ka keskkonnale jäi kahju tekitamata.

keldrikorrusel  töötavatele radioloogidele ja proviisoritele meeldivamad tingimused tagada, on väikeste sisehoovide loomisega toodud ka sinna hulgaliselt päevavalgust, mis paneb unustama, et viibitakse põhimõtteliselt allpool maapinda.

„Arhitekt Indrek Siugusaar on väga keerulise maja hästi lahendanud – aatrium, 0-korruse valguskaevud ja katuseaknad toovad päevavalgust ka hiiglasliku kompleksi siseosadesse, üldruumid on avarad ja meeldiva mõjuga,“ iseloomustas Kurismaa kokkuvõtvalt teostust.