Sotsiaalminister allkirjastas käskkirja, millega otsitakse riigihanke käigus Narva-Jõesuu lastekodu peremajade ehitajat.
Narva-Jõesuusse kerkivad ühe suure lastekodumaja asemele tulevikus kuus uut 8-10kohalist peremaja, kus lapsed elavad koos kasvatajaga nagu pere.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur pidas oluliseks, et uued peremajad lähtuvad just laste vajadustest. "On selge, et asenduskodu ei asenda lapsele perekonda. Kui aga laps elab asenduskodus, on tähtis, et sealsed tingimused oleksid võimalikult kodused. Nii saab laps kasvada turvalises keskkonnas ja omandada oskusi, mis iseseisvas elus kasuks tulevad," ütles ta.
Peremajade ehitamist finantseeritakse Euroopa regionaalarengu fondist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Valitsus kinnitas selle aasta märtsis riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimise investeeringute kava, millega reorganiseeritakse lastekodusid ja erihooldekodusid. Toetus riiklike asenduskodude reorganiseerimiseks ulatub 143,9 miljoni kroonini. Riigi omaosalus on 15 protsenti.
Peale Narva-Jõesuu lastekodu toetatakse investeeringute kava järgi Elva ja Tartu väikelastekodu ning Haapsalu ja Pärnu lastekodu. Tulevikus kavatseb sotsiaalministeerium viia peremajade süsteemile üle kõik Eesti lastekodud.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.