9. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui kinnisvaraturgu üldiselt mõjutavad laenutingimused (omafinantseering, intressimäär) ning tarbijate ootused ja -vajadused siis metsa- ja maatulundusmaade puhul on tegemist sarnaselt näiteks mootorikütusega, tootmissisenditega mingi muu toote pakkumiseks. Esimesel juhul siis palkmaterjal ning teisel juhul peamiselt põllumajandustooted.

Kui 2006-2007 aastal maksis oksapuu palgi tihumeeter keskmiselt 1 200-1 300 krooni siis tänaseks on hinnad langenud 600-700 kroonini tihumeetri eest. Viimane tõsiasi on omakorda langetanud ka metsamaade hektari hinda raieküpse metsa puhul 100 000 kroonilt 50-60 000 kroonini. Metsamaade, kus kohest tulu loota ei ole, tehinguhinnad algavad 10 000 kroonist hektarilt. Koos tehinguhindadega on langenud ka tehinguaktiivsus. Mõistagi sõltub hind metsmajanduskavast ja selle vastavusest tegelikkusele.

Maatulundusmaade puhul on seis sama. Kuna lõpptoote hinnad on langenud, vajutab see omakorda pitseri tootmissisenditele s.h. maale. Üle Eesti jäävad keskmised tehinguhinnad maatulundusmaade puhul suurusjärku 10 000 krooni hektar.