13. juuli 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Swedbank lubas kustutada 10% Läti kodulaenudest

Swedbank teatas põhimõttelisest nõusolekust kustutada riikliku garantii saamisel 10% makseraskustesse sattunud eraisikute eluasemelaenudest, kirjutas ajaleht Biznes & Baltija. Samal teemal aripaev.eeRootsi pangad ostavad Läti üksuse võlad väljaLäti pangad tõstavad sularaha väljavõtmise tasusidRootsi eksperdid: Läti vajab imet, et devalveerimisest pääseda

 

Läti seim arutas möödunud nädalal, kuidas aidata eluasemelaenu tagasimaksmisega hätta jäänud inimesi. Ettepanekud töötati välja rahandusministeeriumis ja nende ettevalmistamisel osales Läti pangaliit. Peaminister Valdis Dombrovskis ütles möödunud kolmapäeval, et abi osutamiseks peavad pangad olema solidaarsed ja nõustuma kustutama osa abivajajate võlast.

Sõelale on jäänud kaks abimudelit. Esimese kohaselt garanteerib riik teatud aja laenude tagasimakseid. Teise mudeli kohaselt eluasemelaenud restruktureeritakse ja seejärel annab riik tagasimaksetele garantii.

Restruktureerimise puhul külmutatakse 20% laenujäägist nii, et laenaja ei maksa tagasi põhiosa ega arvestata sellelt intresse. Ülejäänud osas tuleb laenu tagasi maksta hoolsalt ja soovitavalt graafikus näidatust kiiremini. Sellega saab laenuvõtja koguda boonuspunkte, mille tulemusel kustutatakse hiljem pool külmutatud summast ehk 10% laenust.

Läti kommertspangad on samas kategooriliselt vastu sellele, et korrektselt tasutud laenude osaline kustutamine tehtaks neile kohustuslikuks.

Swedbank teatas, et on nõus kustutama laenudest 10%, kuid seda vaid väikesel osal kogu eluasemelaenude portfellist. Panga jaoks on oluline, et Läti riik kehtestaks abisaajatele ranged kriteeriumid, mis nende arvu oluliselt piiraks. SEB avaldas, et pank saab sellisel moel vastu tulla vaid vähestele laenuvõtjatele.

Läti pangaliidu andmetel sõltub abiprogrammi käivitamine riiklikust finantseerimisest ja selle tõenäosus on 50 : 50.

Läti rahandusministeerium on varem öelnud, et riigi abile saavad kandideerida vaid need pered, kes on hätta sattunud enne aastavahetust kodu ostuks või remondiks võetud laenuga. Pered peavad majas tõepoolest sees elama ja neil ei tohi olla rohkem kortereid ega maju. Laenusumma ei tohi ületada 100 000 latti (ca 2,2 miljonit krooni) ja pangale võlgu jäädud tagasimaksed 5000 latti (ca 110 000 krooni). Abiprogrammi käivitamiseks vajab riik 8,6-40,4 miljonit latti (189,2-888,8 miljonit krooni). Raha võidakse eraldada 2010. aasta eelarvest või laenata eluasemelaene väljastanud pankadelt.

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785