3. juuli 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Soodne aeg põllumaasse investeerimiseks

EST Kinnisvara OÜ arendusjuht kirjutab city24.ee-s, et põllumaa hind on  siiski veel kaugel maas Lääne-Euroopa tasemest.

Me ei räägi kahe- või kolmekordsest vahest, pigem hoopis kümne- ja isegi paarikümnekordsest. Näiteks võib tuua Eestiga pindalalt üsna sarnase Taani, kus korralik 20-hektariline toetusõiguslik põllumaa võib küündida hektarihinnani 50 000 €, mis teeks meie kohalikus vääringus sellise põllu koguhinnaks ca 15 miljonit krooni. Meil saab hea 20-hektarilise põllu soetatud 400 000 – 500 000 krooniga ning ka kõige paremates piirkondades tuleks maksta alla miljoni. Märkimisväärne vahe kahe liikmesriigi kohta, mis mõlemad paiknevad Euroopa Liidu sfääris ning kasutavad Euroopa struktuurifondidest jaotatavaid analoogseid põllumajandustoetusi.

Selge on see, et võrdlus ei ole täielikult asjakohane arvestades kummagi riigi asukohta Euroopa geograafilisel-, poliitilisel- ja majanduskaardil, samuti võrreldes riikide asustustihedust, kliimat ja ka toetusmäärade suurusi. Ometi kehtivad meile sarnased reeglid toetuste saamiseks ning toetusmäärade vahe pigem väheneb kui suureneb – küll mitte hüppelises tempos, kuid siiski järjepidevalt. Olgu mainitud, et Euroopa Liiduga liitumise aastal oli Eestis ühtse pindalatoetuse (ÜPT) ühikumäär 414 krooni hektari kohta; 2008. aastal oli sama ühikumäär aga juba 932 krooni hektari kohta. Seega on ÜPT toetus suurenenud 4 aastaga 125 %. Lisaks ÜPT-le menetletakse muidugi veel ka teisi pindalapõhiseid toetusskeeme. Võrdeliselt toetusmäärade suurenemisega on ühtlaselt ülesmäge läinud ka põllumaade rendihinnad.

Eestis toimus põllumajandusmaade deklareerimine 2003. aastal ja toetusõigusliku maa pind läks tollal kirjapandud seisuga „lukku“. Pole teada, kas kunagi tuleb veel nn teine ring ning tekib võimalus toetuskõlbuliku põllumajandusmaa pinda juurde deklareerida. Seega oli 2003. aasta põllumaade omanikele/kasutajatele äärmiselt oluline verstapost – maaomanikud, kellel jäid põllu- ja rohumaad teadmatusest või mõnel muul põhjusel deklareerimata, peavad leppima olukorraga, et Euroopa toetusrahasid loota nende maadele ei ole (v.a. üksikud erandjuhud). Paraku muudab see nüanss nimetatud põllu- ja rohumaa turuväärtuse oluliselt madalamaks kui näiteks naabrimehe maadel, mis said korrektselt ja õigeaegselt PRIA põllumassiivide registrisse kirja pandud. Ja see hinnavahe aina suureneb…

Üsna pea lõppeb ka meil olukord, kus toetusõiguslikud põllumassiivid seisavad kasutuna ja kasvavad võssa. Lääne-Euroopas on juba pikemat aega toetusõigusliku põllumajandusmaa defitsiit ja tootjad, kes on enda valdusesse kord juba põllumaa saanud, ei anna seda enam nii lihtsalt käest. Nad teavad, et maa on kapital, mis on põllumajanduses absoluutne prioriteet. Kuna aga äriplaanid on tehtud pikas perspektiivis, on kindlasti julgem tunne maad omada, mitte rentida. Eelnevat kokku võttes saab üsna suure tõenäosusega järeldada, et ka Eestis hakkab toetusõigusliku põllumaa hind oluliselt tõusma ning julgen väita, et just järgneva aasta jooksul on soodne aeg põllumaasse investeerimiseks.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785