Äripinna kõrvalkulude osakaal suureneb

Nüüd, kui firmad on hakanud kulutusi tähelepanelikumalt jälgima, on vaatluse alla võetud lisaks üürihinnale ka väljaminekud kõrvalkuludele. Üks põhjus on ka see, et kõrvalkulude suhe üürihinna suhtes on muutunud. Varem, kui üürihinnad olid kõrgemad ning kommunaalkulud madalamad, ei moodustanud need üürihinnast üle 25%. Tänaseks on aga üürihinnad kohati üle 30% vähenenud ning kommunaalkulud tõusnud, mistõttu võib nüüd kohata suhet üle 50%, mõnel pool isegi 75%.

Olenevalt hoonest moodustuvad kommunaal- ehk kõrvalkulud järgmistest komponentidest: üüritava pinna küte, elekter, vesi, parkimine, koristus, turvasüsteemid ning üldpindade koristus, elekter, vesi, hooldus, haldus. Mõnede majade puhul lisanduvad ka hoone üldkindlustus ja maamaks. Üürnike nõudmised on kindlasti kasvanud ja eeldatakse head sisekliimat ventilatsiooni ja jahutussüsteemi näol ning ka lifti olemasolu. Paljud majaomanikud on pidanud seoses klientide soovidega tegema investeeringuid ruumide kaasajastamiseks. Kas seda ka kõrvalkulude arvetes kajastatakse, sõltub juba hoone omanikust.

Erinevate hoonete puhul on ka kõrvalkulude suurus erinev ja võib kõikuda mitmekümne protsendi ulatuses. Näiteks oleneb see hoone arhitektuurist, aknapindade suurusest (kulud aknapesule, küttele, jahutusele), territooriumi suurusest (haljastuse korrashoiukulud), üldpindade suurusest (koristus, valgustus), samuti sellest, kas hoonel on administraator või mitte. Mida parem on lisaväärtuste ja hinna suhe, seda lihtsam on täna hoonesse üürnikke leida ja neid hoida.

Uutes majades on kindlasti rohkem lisa- ja mugavusteenuseid, mis omakorda küll tõstavad kõrvalkulude suurust, kuid samas tagavad kliendile mugavama töökorralduse. Vanemate majade puhul võib täheldada mõnikord kõrvalkuludena ainult kütte, vee ja elektritarbimise kulusid. Samas võivad küttekulud mõnes halvasti soojustatud majas olla kahekordsed, võrreldes uute hoonetega.