Pealinna üldplaneering puudulik 

Detailplaneeringute venimise põhjuseks on Tallinna linna puudulik üldplaneering ja sellele on juhtinud tähelepanu ka riigikontroll. 

Kõige vähem detailne on Tallinna linna üldplaneering. See kehtestati 2001. aastal eesmärgiga, et tulevikus kehtestavad linnaosad oma detailsemad üldplaneeringud, kuid enamikus linnaosades pole seda senini tehtud. Sellise järelduse Tallinna kohta teeb riigikontroll 15. mail avalikustatud auditis.

Üldplaneeringu vajalikkust kinnitavad mitmed aktiivsed kinnisvarasektoris tegutsejad. Üldplaneering on oluline kas või seetõttu, et arendajal oleks võimalik äriplaani koostades teada, mida ta huvipakkuvale kinnistule rajada saab. "Kõige tähtsam on see, et peaks olema üldplaneering. Arendajad on seda ammu rääkinud, aga ju siis kellelegi on kasulik, et seda ei ole," lausub Lemcon Eesti ASi juht Avo Lillemäe.

Estconde Invest OÜ tegevjuht Rein Tallermo peab samuti oluliseks linna üldplaneeringut. "Kui hoone ei vasta üldplaneeringule, siis peaks tegema detailplaneeringu. Iga väiksemagi lahenduse puhul peab praegu tegema detailplaneeringu. See on nonsenss. Näiteks Nõmmel, kui keegi tahab vana maja ümber ehitada," räägib ta. "Riia linnas on nii, et on üldplaneering ja sa tead, et kõik majad tänaval on näiteks 6korruselised. Kui aga leiad, et võiks olla kõrgem või madalam, siis tuleks eraldi arutada," räägib ta. Eestis on detailplaneeringuid palju ja ametnikud ei jõua neid Tallermo sõnul tihtipeale menetleda.