Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinn menetles detailplaneeringut 9 aastat
Äripäev koostas edetabeli, mis juhib tähelepanu olulisele probleemile: osale detailplaneeringutele kulub liiga palju aega, mistõttu võib tekkida ahvatlus kasutada asjaajamise kiirendamiseks keelatud võtteid.
Kõige aeglasem Tallinna linnas kehtestatud planeering võttis aega 106 kuud, mis on peaaegu 9 aastat. Tegemist on linnaehituslikus mõttes ka tundliku projektiga - Olav Miilile ja Marcel Vichmannile kuuluva ASi Logoner planeeritava 30korruselise kõrghoonega Tallinna kesklinnas Maakri tänaval.
Kõige kiiremini õnnestus linnaga asjaajamine ettevõtjatele Ain ja Heiki Laiverikule ning Andres Piiberile kuuluva teraskonstruktsioone valmistava kontserni Maru kinnisvaraarendajast tütarfirmal Hoog Kinnisvara. Nii nagu nimigi ütleb, läks menetlemine hooga ehk 11 kuuga.
Põhjuseid, miks planeeringumenetlus kui õlitatult sujus, otsib arendusprojekti vedava Hoog Kinnisvara juht Andres Kaur tugevast eeltööst ja enese huvist asjaga tegelda.
Samuti tuleb tema sõnul enne eskiisi koostamist täpselt välja selgitada, millised on võimalikud probleemid, et saaks nendega arvestada juba planeeringut ette valmistades. Oluline on kaaluda märkusi, mida linnaametnikud teevad. Ja pole mõtet ette näha ehitisi, mis piirkonda üldse ei sobi.
"Asjaolude kokkulangemisel ja õigesti tegemisel on see maksimum," usub Kaur kiiret menetlust kommenteerides ja toob näite, et vaid kilomeetri kaugusel on firmal teine detailplaneering, mille kooskõlastamine käib juba neli aastat.
Kõige kiiremini ja kõige aeglasemini menetletud detailplaneeringuid ühendab see, et lähitulevikus kummalgi krundil ilmselt ehitustegevust ei alustata. Põhjuseks raske majandusolukord.
Loe lähemalt tänasest Äripäevast
Seotud lood
Detailplaneeringute venimise põhjuseks on Tallinna linna puudulik üldplaneering ja sellele on juhtinud tähelepanu ka riigikontroll.
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Viimased uudised
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele