"See on ikka soomlaste probleem - neil ju selgelt ei jätku tööd omalegi," osutas Puukeskuse tegevdirektor Atso Matsalu põhjanaabrite ametiühingute poolsele Eesti ehitajate pitsitamise tegelikele tagamaadele.
"Selge see, et eestlane teeb odvamalt ja on nõus tegema ületunde. Eestlastel pole siin tüli tagamaadega midagi pistmist. See käitumine on ju soomlaste pesuehtne oma turu kaitsmine - seda oskavad nad väga osavalt," seletas ta. Pealegi on ju aja jooksul tugevenenud soomlaste ehituse ametiühing meister kasutama võtteid, mis on seaduslikkuse piirimail ja kokkuvõttes ongi kõik seaduslik - miskit pole parata.
Ehkki eestlane on Soomes hinnatud ehitaja, ei soovita neid just sealsete ametivendade poolelt lihtsalt näha. Ka suurettevõtted, näiteks Skanska eelistab ikkagi soomlastest ehitajaid.
"Ma ei usu, et siin eestlastel miskit õigust ananks Euroopa tasandiltki välja pigistada," jäi Matsalu skeptiliseks Eesti ehitajate pingutuste suhtes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Soome ametiühingud on nii tugevad, et nendega sõdimine on kui tuuleveskitega võitlemine," viitas Puukeskuse juht eesti ametivendade donkihoteliku käitumise ohule.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.