Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väikeehitis vajab omavalitsuse heakskiitu
Kui seni sai alla 20-ruutmeetrise väikeehitise ajada kedagi teavitamata, siis maist alates ähvardab isetegutsejat kuni 20 000 kroonine sunniraha ja 18 000 kroonine trahv, kirjutab tänane Äripäev.
"See on kasulik muutus. Varem oli asi ikka hullem, siis inimene ei teavitanud kedagi ja tegi, mis tahtis… oleme kogu aeg tinginud nende väikeehitajatega," tundis Viimsi valla Ehitusameti juhataja Juhan Kuller kergendust maist jõustunud Ehituseaduse muudatusest.
Teisalt ta seni kehtinud korda täiesti reguleerimatuks ka ei pidanud. Nagu enne, nii ka nüüd ei saa väikeehitist igale poole püstitada. Näiteks seavad omad piirangud ehituskeeluvööndid ja suurim lubatud hoonete arv krundil. Lisaks paneb ka piiri väikeehitisele omane kõrguslagi viis meetrit.
"Kui krundile on lubatud üks elamu ja üks abihoone, näiteks garaaž, siis ei saa lisada neid kahekümne ruuduseid veel üheksa tükki," näitlikustas Kuller.
Samuti seab piirangud krundi suurim lubatud ehitusalune pind. "Võib-olla lubatud 200 ruutmeetrist on juba 199 täidetud, no siis enam ei saa õieti midagi veel ehitada," tõdes ta.
Tartu Linnavalitsuse Ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Andres Ainti sõnul on uus nõue ühtpidi kasulik omavalitusele, sest nüüd on olemas vohava isepäise väikeehitiste püstitamise kontrollimiseks seaduslik alus. Samas aga toob see lihtinimesele juurde bürokraatiat.
Näiteks meenutas ta veel aprillis jõustunud kohtuotsust, kus ühe koguni tuleohtliku väikeehitise püstitajale ei saanud teha ettekirjutust. "Seega teeb muudatus nüüd asja paremaks," oli tal hea meel. Eksinuid Aint ei tõttaks trahvima. Olulisemaks peab ta selgitustööd, samuti võimaluste otsimist juba püstioleva või pooliku ehitise seadustamiseks.
Kui miski ei aita, siis omavalitsus annab omanikule tähtaja ehitise lammutamiseks. Tähtaja eiramisel määratakse sunniraha 20 000 krooni. Juriidilisele isikule on see 100 000 krooni. Sunnirahasid määratakse kuni ehitise lammutamiseni tegelikult. Kõige krooniks lisandub ka 18 000 kroonine trahv. Äärmusmeetodina võib omavalitsus väikeehitise ka ise lammutada, kuid siis lisanduvad kõige muu otsa ka lammutusarved.
Kui väikeehitis on ilma abivahenditeta – näiteks kraanata – teisaldatav, siis see ei ole kohtkindel ja ei liigitu üldse ehitise alla, tõi ta esile arutlusteema. Teisisõnu – tuleb Ainti kinnitusel igale väikeehitisele omavalitsusel läheneda eraldi, ühe latiga lüüa ei saa.
Nii Kuller kui Aint kutsuvad nüüd väikeehitise püstitamise huvilisi eelnevalt oma kavatsusest omavalitust teavitama. Veel parem oleks kaasa võtta krundiplaan ja väikeehitise omakäelised joonised. Joonised vaatab üle tuleohutuse seisukohalt üle ka päästeamet. Näiteks tuleohutuskuja ehk vahemaa kahe hoone, ka naabrite hoonete vahel isegi üle piiri peab olema kaheksa meetrit. Küttekolletega hoonete puhul enam. Omavalitsus peab kümne päeva jooksul andma oma seisukoha.
Tallinna Linnaplaneerimisameti järelevalve osakonna juhtaja Rain Seier toonitas, et kui kuja kipub tulema alla kaheksa meetri, tuleb saada naabrilt kirjalik nõusolek. Samas hoiatas ta, et nüüd on ju hea kõrvutada krundil valitsevat tegelikku olukorda ja ehitusregistri ortofotosid.
Hetkel kuum
Mis on mis? – vähim lubatud hoonete vaheline tuleohutuskaugus – kuni 60 m2 ehitis, mis ei ole kõrgem kui viis meetrit – ehitusregistris talletatav fotopank, mis fikseerib krundil seadusega teadaolevat olukorda.
Kuja
Väikeehitis
Ortofoto
KaristusLammutustähtaega eiravale väikeehitise omanikule määratakse sunniraha kuni 20 000 krooni, seda uute tähtaegade möödumisel korduvalt kuni tegeliku lammutamiseni. Juriidilise isiku puhul on sarnane sunniraha kuni 100 000 krooni. Lisaks saab karistada tõrksat eksinut haldustrahviga 18 000 krooni.
Tasub teada* Väikeehitise püstitamist piirab ehituskeeluvöönd; krundi suurim lubatud hoonete arv; krundi suurim lubatud täisehituse pindala; suurim lubatud kõrgus 5 meetrit
* Maist jõustunud Ehituseaduse muudatuse põhjal tuleb omavalitsust oma väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitada, võta kaasa krundi plaan ja omakäelised ehitise joonised.* Esitatud paberid vaatab omavalitsus koos päästeametiga üle 10 päeva jooksul.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele