• 25.05.09, 17:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EIB laenust hetkel teedeehitusse planeeritud 3,2 miljardit

Eesti riigi poolt Euroopa Investeerimispangast (EIB) laenatud 8,6 miljardi krooni suuruse summa eest planeeritakse  kaasfinantseerida 2007-2013 toetusperioodi struktuurivahendite projekte ning rahastada tee-ehituse projekte.
Täna allkirjastasid Euroopa Investeerimispanga asepresident Eva Srejber ning rahandusministri ülesannetes põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder alla finantseerimislepingule, millega Eesti riik laenab EIB-lt 550 miljonit eurot ehk ca 8,6 miljardit krooni
Rahandusministeeriumi pressiesindaja  Piret Seemani sõnul on hetkel planeeritud üle poole laenusumma jaotumisest. „Täpseid jaotumisi öelda ei saa, kuna laenu planeeritakse kasutada väga mitmete aastate jooksul ning selle perioodi eelarveid ei ole veel nii detailselt planeeritud. Küll aga on teada suurusjärgud, millistes välisrahasid planeeritakse kasutada,“ selgitas Seeman.
Kuni 2013. aastani on 8,6 miljardist kroonist hetkel teada 4,7 miljardi jaotumine. Alljärgnevad projektid olid juba varem planeeritud kas käesoleva või tulevaste eelarvete raames, teadmata oli (kaas)rahastamise allikas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teede-ehituse projektidesse on kokku planeeritud ligi 3,2 miljardit krooni, sh mitte Euroopa Liidu poolt kaasfinantseeritavad 2,4 miljardi krooni ulatuses. Eelmise programmperioodi riigipoolne osa Kukruse-Jõhvi teelõigust oli mahus 344 miljonit krooni. 2007-2013 programmperioodi teede kaasfinantseerimine mahus 488 miljonit krooni.
Erinevate vee- ja kanalisatsiooniprojektide toetuseks on hetkel planeeritud ligi 1,5 miljardit, ettevõtete investeeringute toetamiseks ja kapitalile ligipääsu parandamiseke 800 miljonit krooni.
Seeman lisas, et summad on väiksemad kui eelarves kavandatud, sest EIB laenust ei saa tasuda makse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.07.25, 10:44
Eesti firma lubab välisvoodrilaudadele 50 aastat garantiid
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele