Loota, et kinnisvarasektor tõuseb enne muu majanduse kosumist on alusetu.
Paadunud optimistid näevad ka kolme kuu kestel asetleidnu korteriomanditehingute arvu tõusus turu pöördemomenti. Kui aga vaatame tagasi 2007. ja 2008. aastale, siis näeme, et muster on sama. Aasta esimestel kuudel tehingute arv tõusis, et mais järsult taas langeda.
Eks seda näeme juunis, kas muster kordus või toimus miskit erakordset.
Tõenäoliselt siiski pole tegemist millegi muuga, kui sesoonse turu aktiveerumisega, mis leiab aset isegi karmidel aegadel.
Tarbijate kindluse ja eriti kinnisvaraostjate kindlustunde paneb proovile hindade järjepidev langemine - miks osta vara, mille väärtus langeb? Pigem tundub mõistlik ostuotsus edasi lükata.
Stabiilset hindade langemist prognoosis oma hiljuti avaldatud turuülevaates ka näites 1Partner Kinnisvara. Seega võimendab hinnalangus iseennast. (Analoogselt nagu omal ajal võimendas hinnatõus ennast ise.)
Võrreldes tänaseid hindu aastatagusega tuleb meil tõdeda, et hinnalangus täna pigem kiireneb. Seega hindade languse lõppu veel ei paista.
Hästi ei taha ka uskuda seda, et agressiivsete hinnapakkujate aeg, mis keskmist tehinguhinda allapoole surub, on möödas. Usun, et see aeg on pigem meil alles ees. Seda põhjusel, et tööpuudus suureneb ja sellest tulenevalt tekib järjest enamatel laenuvõtjatel raskusi laenude tagastamisel. Viimast "toetab" palgatasemete alandamine ja tulemuspalkade kokkukuivamine.