Teede ja trasside ehitusega tegelev Maveter OÜ on üks vähestest, kes kuulutas välja konkursi eelarvestaja koha täitmiseks. Mateveri juhatuse liikme Aiki Ploompuu sõnul oli kandideerijaid pea 50. "Mitut vooru ei tule, sest leidsime inimese, kelle oskusi ja võimeid teame juba varasemast," rääkis ta. Ehitusalane haridus ja kogemus on olulised, ning seetõttu lisas firma töökuulutusele ka märke, et kandideerida palutakse ainult teedeehitust oskavatel tööotsijatel. "Varem on end pakkunud ka kokad, baarmenid ja müüjad, kes teedeehitusest midagi ei tea, ütles ta.
Ploompuu sõnul rohkem neil töötajaid plaanis juurde võtta ei ole. "Koondanud pole ma samuti, aga töötajate arv on vähenenud ajutiste töölepingute lõppemisega. Tööülesanded on ümber jagatud olemasolevale tööjõule. Kui mõni objekt tuleb juurde, siis vastavalt vajadusele võtame töötajaid jooksvalt juurde," märkis ta.
Uue töölepingu seadusega seoses on Ploompuul omad ootused. "Levinud on arvamus, et ettevõtjad ootavad uut seadust töötajate lihtsamaks koondamiseks, mis ei vasta alati tõele. Mina ootan pigem, et see distsiplineerib töövõtjaid olema efektiivsemad, osavõtlikumad firma tegevuse ja heaolu osas. Paar viimast aastat on ju valitsenud minnalaskmine ning näiteks joobes ja varastavast töölisest lahti saada polnud võimalik," rääkis ta.
Suund remonditöödele
Ehitusettevõte Riverside OÜ korraldas läbi konkursi vaia- ja pinnaseankrute projektijuhi kohale. Riveside'i personalidirektori Katrin Horni sõnul jäi kandideerijate arv tagasihoidlikuks ning nõudmistele vastavat kandidaati ei leitudki. "See on väga spetsiifiline töö, eeldasime erialast kõrgharidust ja varasemat töökogemust," lisas ta.
Horni sõnul on ehituses endiselt puudu projektijuhtidest. "Majanduslanguse ajal on oluline, et kandidaat orienteeruks palgaturul toimuvas. On kahju, kui sobiv kandidaat on oma töötasu ettekujutuses aastataguses ajas ning töösuhe jääb seetõttu loomata," lisas ta.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul on praegu tähtis olemasolevaid töökohti säilitada. "Prognoosid on väga pessimistlikud. Pole küll kuulnud, et kedagi tööle otsitakse," tõdes ta. "Suund peaks ikkagi minema rekonstrueerimistöödele ja korteriremondile. Väiksematele firmadele hakkab see turg ehk pisut rohkem avanema," selgitas Peterson.
Tema hinnangul oleks töötajate optimaalne arv Eesti ehitussektoris 50 000 töötaja ümber. Prognooside järgi on see arv aga langemas 35 000-40 000 töötajani. "Ehitussektori tervis sõltub sellest, milline on töölepingu seadus. Kui põhitingimused jäävad selliks, nagu nad praegu on sisse kirjutatud, siis koondamiste arv kindlasti kasvab," nentis Peterson.