USAs on kombeks maksta  inimesele, kes on valmis kolima getostunud linnaossa ning võtma kätte hooletusse jäetud maja.
Sarnane aeg on ka Eestis kätte jõudmas.
Kipsmaja elueaks ütlevad tootjad tavaliselt 30 aastat. Ent mainimata jääb tõik, et 30 aastat kestab kipsmaja siis, kui seal sees kogu aeg elatakse, köetakse ning teda hoitakse ja kõpitsetakse. Ent, kui pikk on asustamata kipsmaja eluiga? Karta on, et mitte üle paari aasta.
Mis saab Tallinna ümbritsevast kipsmajade rajoonist? Üks variant on getostomine, kus tühjadesese majadesse kolivad asotsiaalid.
Teine variant on see, et omavalitsus ostab need hooned ühe krooniga pankrotis arendajalt välja ning  annab need majad noortele, kes viitsivad, tahavad ja oskavad midagi teha. Karta on, et neile tuleb ka veidi peale maksta, et seal elu sees hoida, ent vältida saaks ja tuleks siiski getode vööndit ümber Tallinna, kus aus inimene ei julge jalga autost välja astuda, ilma et rahakotti ära ei varastaks.
PS. Minuga võttis ühendust üks kipsplaatide tootja ning küsis irooniliselt, et millest minu arvates peaks maju ehitama. Vastasin, et kivist ja puust. Selle peale andis too härrasmees mõista, et olen ääretult rumal.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 06:00
Enamikes linnades toimuvates üleujutustes pole süüdi ilm, vaid vananenud taristu
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele