USAs on kombeks maksta inimesele, kes on valmis kolima getostunud linnaossa ning võtma kätte hooletusse jäetud maja.
Sarnane aeg on ka Eestis kätte jõudmas.
Kipsmaja elueaks ütlevad tootjad tavaliselt 30 aastat. Ent mainimata jääb tõik, et 30 aastat kestab kipsmaja siis, kui seal sees kogu aeg elatakse, köetakse ning teda hoitakse ja kõpitsetakse. Ent, kui pikk on asustamata kipsmaja eluiga? Karta on, et mitte üle paari aasta.
Mis saab Tallinna ümbritsevast kipsmajade rajoonist? Üks variant on getostomine, kus tühjadesese majadesse kolivad asotsiaalid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teine variant on see, et omavalitsus ostab need hooned ühe krooniga pankrotis arendajalt välja ning annab need majad noortele, kes viitsivad, tahavad ja oskavad midagi teha. Karta on, et neile tuleb ka veidi peale maksta, et seal elu sees hoida, ent vältida saaks ja tuleks siiski getode vööndit ümber Tallinna, kus aus inimene ei julge jalga autost välja astuda, ilma et rahakotti ära ei varastaks.
PS. Minuga võttis ühendust üks kipsplaatide tootja ning küsis irooniliselt, et millest minu arvates peaks maju ehitama. Vastasin, et kivist ja puust. Selle peale andis too härrasmees mõista, et olen ääretult rumal.
Seotud lood
Betooni kuivamine võib ehitusel osutuda oodatust palju pikemaks protsessiks. Kuigi sageli arvatakse, et suvine soojus kiirendab kuivamist automaatselt, ei pruugi see praktikas alati nii olla. Kui niiskus ei pääse ruumist piisavalt kiiresti välja, võib betoon jääda niiskeks ka siis, kui temperatuur on kõrge.