USAs on kombeks maksta inimesele, kes on valmis kolima getostunud linnaossa ning võtma kätte hooletusse jäetud maja.
Sarnane aeg on ka Eestis kätte jõudmas.
Kipsmaja elueaks ütlevad tootjad tavaliselt 30 aastat. Ent mainimata jääb tõik, et 30 aastat kestab kipsmaja siis, kui seal sees kogu aeg elatakse, köetakse ning teda hoitakse ja kõpitsetakse. Ent, kui pikk on asustamata kipsmaja eluiga? Karta on, et mitte üle paari aasta.
Mis saab Tallinna ümbritsevast kipsmajade rajoonist? Üks variant on getostomine, kus tühjadesese majadesse kolivad asotsiaalid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teine variant on see, et omavalitsus ostab need hooned ühe krooniga pankrotis arendajalt välja ning annab need majad noortele, kes viitsivad, tahavad ja oskavad midagi teha. Karta on, et neile tuleb ka veidi peale maksta, et seal elu sees hoida, ent vältida saaks ja tuleks siiski getode vööndit ümber Tallinna, kus aus inimene ei julge jalga autost välja astuda, ilma et rahakotti ära ei varastaks.
PS. Minuga võttis ühendust üks kipsplaatide tootja ning küsis irooniliselt, et millest minu arvates peaks maju ehitama. Vastasin, et kivist ja puust. Selle peale andis too härrasmees mõista, et olen ääretult rumal.
Seotud lood
Armatuuri sidumine võib tunduda väikese tööna, kuni seda tuleb teha sadu või tuhandeid kordi päevas. Siis hakkavad lugema nii ühe seose tegemiseks kuluvad sekundid kui ka traadikulu ja tööriista kasutusmugavus. Mida kiirem ja lihtsam on iga sidumine, seda suuremaks kasvab võit terve tööpäeva jooksul.
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”