Nii nagu on Eesti kinnisvaraturg languses, on ka seda Hispaania, Horvaatia ja teised eestlaste seas populaarsed kinnisvaraturud, võimaldades soodsalt soetada kinnisvara, kirjutab A&A Kinnisvara tegevjuht Aivar Villemson.
Eestlaste poolt on soetatud kinnisvara üle maailma, kuid eelistatumad kohad on olnud siiski Hispaania, Horvaatia ja Kreeka. Mõned aastad tagasi tunti suurt huvi ka Bulgaaria kinnisvara vastu ja seda just suurte panuste tõttu kinnisvara hinnatõusule, kuid seoses majanduslangusega on see huvi kadunud. Hispaania ja Horvaatia on kinnisvara soetamiseks eestlaste lemmikpaigad eelkõige oma kliima ja lennuühenduse poolest. Samas on ka Horvaatia kinnisvaraturg korrastumas ja arenemas koos infrastruktuuride ja jahisadamatega.
Kinnisvara soetamisel välismaale tuleks arvestada ka lisakuludega nagu näiteks kinnisvaramaks ja mõne usaldusväärse advokaadibüroo teenused. Horvaatias ei ole küll kinnisvaramaksu, kuid seal on muid eripärasusi, mida tuleb kinnisvara soetamisel arvesse võtta.
Kinnisvara soetamisel välismaale on oluline teha koostööd sealseid seadusi ja tehingute nüansse tundvate juristidega, vältimaks hilisemaid ebameeldivusi ja arusaamatusi. Näiteks võib hiljem avastada, et ostetud majal või kortermajal puudub ehitusluba, rääkimata siis veel kasutusloast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.