Venemaa on taas huvitatud uue Narva silla ehitusest

Grigori Dvasi kinnitusel ei häiri probleemid riikidevahelistes suhetes praegu kuidagi Leningradi oblasti ja Eesti ettevõtjate koostöövõimalusi.

"Ma ei salga, et neli-viis aastat tagasi külmutati just minu algatusel uue silla rajamiseks vajalikud ettevalmistused," tunnistas eile Dvas kohtumisel Ida-Viru ettevõtjatega. Tegu oli poliitlise vastuaktsiooniniga Eesti otsusele loobuda Narva elektrijaamades Slantsõ põlevkivi kasutamisest, mistõttu sealne kaevandus Leningradslanets seiskus ja paljud kaevurid jäid tööta. Eesti Energia põhjendas tookord lepingu ülesütlemist Leningradslanetsi-poolsete järjepidevate lepingurikkumistega.

Dvas, kes juhib oblastivalitsuses majandusarengu komiteed, kinnitas, et nüüdseks on Slantsõ põlevkiviprobleemile lahendus leitud. Põlevkivi hakatakse vedama Uuralite taha, kust seda hakatakse kasutama värvilise metallurgia tehases Južuralnikel. "Meie arvates oleks üsna rumal selle vana asja pärast pikalt solvuda. Probleemid on maha võetud ja mingeid takistusi silla rajamiseks ma ei näe. Me oleme valmis koostööks," ütles ta ja lisas, et Venemaa transpordiministeerium on otsustanud asuda uue silla küsimuses Eestiga läbi rääkima.

Grigori Dvas märkis, et uue silla vajadus tuleneb ilmselgelt nii Venemaa kui Eesti huvidest. Ta soovitas mõlemal riigil teha ühiselt pingutusi selle nimel, et tõuseks Tallinna-Narva-Peterburi transpordikoridori tähtsus, kuna üle-euroopalise logistika kontekstis on tegu praegu teisejärgulise teega, mille kasutamisega kaasnevad kõrgemad kindlustustariifid, ja osa vedajaid hoiab sellest üldse eemale, eelistades kaupu liigutada Helsingi kaudu. "Ametliku tunnustuse saamine tooks juurde nii kaubamahte kui investeeringuid ning mõjuks soodsalt selle tee äärde jäävate piirkondade arengule," kinnitas Dvas.

Leningradi oblasti asekuberneri arvates ei ole põhjust karta, et kahel pool piiri asuvad noored sadamad Ust-Luga ja Sillamäe teineteisele konkurentsiga liiga teeksid. "Kaupu jätkub selles piirkonnas mõlemale ja jääb ülegi," kinnitas ta. "Neil sadamatel tuleb vaid kokku leppida, kes millele spetsialiseerub, ja sel juhul nad täiendavad teineteist."

Grigori Dvas märkis, et Leningradi oblast on praeguses majanduskriisis kannatanud märksa vähem kui paljud teised Venemaa piirkonnad. "See tuleneb suuresti sellest, et kaks kolmandikku meie tööstustoodangust tuleb moodsatest tehastest, mis pole vanemad kui kümme aastat," ütles Dvas, lisades, et tööpuuduse tase püsib oblastis alla kahe protsendi, mistõttu mitmetes valdkondades on töökäte puudus. Ta tõi näiteks, et Slantsõ lähistel rajatakse praegu tsemenditehast, mille ehitamiseks toodi kohale 700 hiinlast. 

Asekuberneri hinnangul on Leningradi oblastisse eriti oodatud need ettevõtjad, kes pakuvad spetsiifilisi teenuseid. "Madala kvalifikatsiooniga töötajatest meil puudust pole, küll aga spetsialistidest," sõnas ta.  

Kingissepa linnapea Viktor Gešele märkis, et aktiivse majandustegevuse tõttu nähakse lähima 15 aasta jooksul ette elanike arvu kasvu 20 000 võrra ja sellega kaasneb ka hoogne elamuehitus. Ta kutsus Ida-Viru ettevõtjaid investeerima Kingissepa piirkonda. "Omalt poolt võin lubada, et võimude poolt leiate mõistmist ning minimaalselt bürokraatlikke takistusi," sõnas ta.

Maavanem Riho Breiveli kutsel Ida-Virumaad külastavad Dvas ja Gešele käisid eile Jõhvi kontserdimajas, Energoremondi tehases Jõhvis ja Sillamäe sadamas. Täna arutavad nad Narva-Jõesuus turismikoostöö võimalusi.