Päästeamet soovitas kirikutorni kõrvale evakueerimiseks teine torn ehitada

Sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik juhatuse liige Villo Jürjo ütles, et päästjad leidsid mitmeid puudusi. Peamine on see, et tulekahju korral ei pääse nad üles kellatorni, kus asuvad vaateplatvorm ja kirikumuuseum, et päästa sealt külastajaid. "Nad räägivad, et nende tuletõrjeredel on kahe meetri jagu kellatornist lühem," ütles pastor.

Seda kinnitas ka linnavolikogu liige Andrus Tamm: "Ühe lahendusena pakkusid nad meile võimalust ehitada kirikutorni kõrvale teine torn."

Tamme sõnul takistab kasutusloa saamist ka asjaolu, et ajaloolises kirikuhoones puudub avalik käimla. Sihtasutus arutab praegu ka selle probleemi lahendusvariante.

Kõigest hoolimata on Aleksandri kiriku kellatorn endiselt külastajatele avatud, saadud on ajutine kasutusluba. Korruselt korrusele saab liftiga või mööda ainsat treppi.

Peamine lahkarvamus kasutusloa saamisel seisneb Villo Jürjo sõnul selles, et ametnikud rakendavad kiriku suhtes üldisi ohutusnõudeid, kuid alles hiljaaegu tehti muinsuskaitseobjektidele erandid.

"Praegu vaieldakse: muinsuskaitse ütleb, et nende seadused on kõrgemad, päästeamet aga räägib, et nende nõudmised on kõrgemad," selgitas kirikuõpetaja probleemi olemust. "See probleem ei ole ainult meil, vaid praeguse seisuga teisteski kirikutes üle Eesti."

"Seadus ei reguleeri praegu seda olukorda: mälestistele peavad olema erandid, kuid neid ei ole," rääkis sihtasutuse nõukogu liige Heiki Lättemaa. "Seega on mõningad päästekeskuse nõudmised, mida me ei saa täita, see puudutab inimeste evakueerimist. Ühest küljest võib päästekeskusest aru saada - ta kaitseb meie külastajaid. Kuid kui ajalooliselt ei ole neid päästerajatisi ja -teid olnud, siis nüüd ei saa me arhitektuurimälestist ära rikkuda näiteks sellega, et ehitame kõrvale veel ühe trepi."