22. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 Tegelikult juhtus selline hull lugu, et esimest korda neljateistkümne aasta jooksul langes ehitushinnaindeks 4,7% võrra. See on number, mis teoreetiliselt peaks kajastama ehitushinna muutust. Paraku ehitushinnaindeks ei kajasta ehitushinna muutust. Kõik ehitusega seotud inimesed teadsid kinnisvarabuumi tipphetkedel, kuidas reaalne võimalus ehitustöid tellida oli maksta eelmise aasta hindadest mitmeid-kümneid protsente rohkem.

Ehitushinnaindeks näitas samal ajal alla kümne protsendi suurust tagasihoidlikku tõusu. 2008. aasta jooksul on ehitushinnad olnud kogu aasta vältel enam kui selges languses. Ehitajaid koondatakse, sest tööd ei ole, ehitusettevõtted panevad uksi kinni. Konkurent ehitusturul on meeletu. Ehitushinnaindeks aga jätkas samas tõusu laskmata end reaalsusest suurt segada. Ehitushinnaindeksi probleem on see, et see sisaldab endas komponentidena tööjõu, ehitusmaterjalide ja ehitusmasinate hindade muutust.

Paraku ei kajasta indeks endas ettevõtete kasumiootuste muutusi, mis tänaseks on kokku kuivanud. Nii ei kajasta ehitushinnaindeks reaalselt turul toimuvat ega hakkagi seda kunagi tegema enne kui indeksi arvestamisse metoodika tõsiselt üle vaadatakse ja korrigeeritakse päriseluga sünkrooni. Probleemid ehitushinnaindeksi arvutamisega puudutavad paraku kogu ühiskonda laiemalt – seda kas või kodu kindlustamise läbi. Kodu kindlustamise on kohustuslik laenu abil kodu ostnutele, kuid sageli soovituslik ka laenukoormat omamata. Kindlustusseltsid lähtuvad hoonete kindlustamisel nende ehitusmaksumusest ja korrigeerivad makse suurust aastate vahel ehitushinnaindeksi abil.

Paraku ei peegelda ehitushinnaindeks tõde ja seetõttu on kindlustusseltsid eksiteele viidud. Nüüd, kus ehitushinnaindeks on langema asunud näeme, kas kindlustusseltsid tulevad hindade langetamisega kaasa või leitakse mõni põhjus, miks peaks kindlustusteenuse hinnatase siiski mittelangema.