• 18.03.09, 15:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Saematerjali tootmine langes 2000. aasta tasemele

Eelmisel aastal langes saematerjali tootmine Eestis alla 2000. aasta taseme, sest pole mõtet toota, kui nõudlus puidutoodete järele on madalam kui varakevadine rohi.
Kui põllumehed on toodangu kokkuostuhindade langemise tõttu kimpus laenude teenindamiseks ja majandustegevuse käigushoidmiseks vajamineva käiberaha hankimisega, siis sama mure kammitseb ka metsaomanikke – metsamaterjali eest makstav raha ei ahvatle praegu puid langetama. Selle tõttu suikuski kodumaine metsaraie läinud aasta lõpus hinnalanguse unelaulu saatel talveunne.
Aastaga on saepalgi hind langenud umbes kaks korda, paberipuu hind on kahanenud olematuks, nüüd kukub juba ka küttepuu hind. Seega on tooraine hind puidutöötlejatele küll soodsam aasta-paari tagusest ajast, ent nüüd ollakse olukorras, kus palgiga pole enam midagi peale hakata.
Puidutööstuse toodangu vähenemise kõige olulisem põhjus peitub aga nõudluse vähenemises – üha rohkem raha lugev majandusraskustes siplev tarbija ei kipu praegu uut maja ehitama ega mööblit soetama. Seda nii Eestis, kui piiri taga laias maailmas. Igatahes näitavad numbrid, et 2005. aastast pidevalt langenud kodumaa saetööstuste kogutoodangu maht tuleb tänavu ilmselt selle sajandi madalaim.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vähenenud on ka vääristatud puidu ja valmis puidutoodete tootmine ja eksport. Näiteks vineeri eksporditi 2008.aastal ligi kaks korda vähem kui tunamullu, mööblieksport kukkus 2006. aastaga võrreldes pea kolm korda jne.
Loe pikemalt puidutööstuse turust homsest Äripäevast rubriigist Tööstus.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.12.25, 10:38
Tammer 30: Eesti väiketootjast Skandinaavia tööstuse usaldusväärseks partneriks
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele