Hinnanguliselt on täna umbes veerand miljonit eestimaalast seotud kinnisvaraga, mille väärtus on langenud allapoole soetamishinda.
Kui aastail 2006-2008 tehtud 145 000 kinnisvara ostu-müügi tehingust maha arvata korduv- ja spekuleerimistehingud, võib arvestada umbes 100 000 leibkonnaga, kelle kodu väärtus on langenud allapoole ostuhinda. See tähendab, et kinnisvara väärtuse langus puudutab kriitiliselt umbes veerand miljonit inimest, kirjutab Tarbija24.
Kinnisvaralaenude puhul on pangad seadnud tingimuseks, et vara väärtuse langedes allapoole panga finantseeringut tekib pangal õigus nõuda ka lisatagatist. Turu kõrghetkel müüdi kortereid ka 10 protsendilise omafinantseeringuga, ehkki on avalik saladus, et hindamisaktiga „skeemitades” said paljud koduostjad eluaseme ka üldse omafinantseeringuta.
Statistikat arvestades võib tüüpnäiteks tuua buumi tipus, 2007. aasta kevadel ostetud 50-ruutmeetrise korteri, mille keskmiseks hinnaks toona oli pisut üle 1,3 miljoni krooni. Täna on taolise korteri hind 790 000 krooni, 10 protsendilise omafinantseeringu korral on laenujääk tänaseks aga 1,1 miljonit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.