Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
250 000 eestimaalase kodu väärtus langes alla kriitilise piiri
Hinnanguliselt on täna umbes veerand miljonit eestimaalast seotud kinnisvaraga, mille väärtus on langenud allapoole soetamishinda.
Kui aastail 2006-2008 tehtud 145 000 kinnisvara ostu-müügi tehingust maha arvata korduv- ja spekuleerimistehingud, võib arvestada umbes 100 000 leibkonnaga, kelle kodu väärtus on langenud allapoole ostuhinda. See tähendab, et kinnisvara väärtuse langus puudutab kriitiliselt umbes veerand miljonit inimest, kirjutab Tarbija24.
Kinnisvaralaenude puhul on pangad seadnud tingimuseks, et vara väärtuse langedes allapoole panga finantseeringut tekib pangal õigus nõuda ka lisatagatist. Turu kõrghetkel müüdi kortereid ka 10 protsendilise omafinantseeringuga, ehkki on avalik saladus, et hindamisaktiga „skeemitades” said paljud koduostjad eluaseme ka üldse omafinantseeringuta.
Statistikat arvestades võib tüüpnäiteks tuua buumi tipus, 2007. aasta kevadel ostetud 50-ruutmeetrise korteri, mille keskmiseks hinnaks toona oli pisut üle 1,3 miljoni krooni. Täna on taolise korteri hind 790 000 krooni, 10 protsendilise omafinantseeringu korral on laenujääk tänaseks aga 1,1 miljonit krooni.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele