„Eriline“ kinnivara eristub hallist massist

Pidevalt räägitakse, et ehkki pakutavate varade hulk on enneolematu, on ometi pakkumises vähe nn erilist kinnisvara, mille väärtus peale turu stabiliseerumist peaks teiste samas piirkonnas asuvate varade suhtes kõrgemaks jääma. Siinkohal tulekski selgeks teha, milline on siis paljumainitud „eriline“ kinnisvara.

Esimesteks ja vast ka kõige olulistemaks parameetriteks on objekti ehitusmaterjal ja piirkonnasisene asukoht. Kusjuures paradoksaalsel kombel võib ühes piirkonnas asuva objekti miinus olla teises kohas plussiks. Kui näiteks Mustamäel ja Lasnamäel on suure trassi ääres asuv paneelmaja nö standardiks ja eristuva korteri ootuseks on lisaks tellisehitisele eelkõige vaikus ja hea vaade, siis mõne väikelinna ahiküttega kortermajade vahel asuv ainus keskküttega paneelmaja võib olla omaette väärtuseks, sest teisi omasuguseid on seal vähe. Teisalt võib piirkonnasiseselt olla hoopis kõige kõrgemas hinnas ka hästirenoveeritud puitmaja, nagu seda on korterid Tallinnas Kadriorus.

Teiseks oluliseks eristumise nüansiks on kindlasti planeering. Nõukogude ajal sadade tuhandete kaupa toodetud korterid ei vasta enam oma ruumilahenduselt kaasaegse pere kõikidele ootustele, oodatakse avaramat tualetti ja vannituba, samuti suurt kööki. Varem vaid eramutele iseloomulikud elemendid nagu kamin ja saun, ainult väärtustavad objekti. Suureks lisaväärtuseks peetakse ka kesklinnas asuvate korterite terrasse, rääkimata vanalinnast, kus see on suisa luksus.