Kiire hinnalangus kinnisvaraturul on suurendanud märkimisväärselt hinnapäringuid tänase kodu väärtuse kohta, kuna ebakindlus tuleviku ees sunnib otsima varuplaani, kirjutab Pindi Kinnisvara hindaja Kadri Järv.
Kui varasemalt sooviti konsultatsiooni harva ning büroo poole pöörduti eelkõige konkreetse vahendus- või hindamisteenuse tellimiseks, siis nüüd on tihti ka põhjuseks kontrollimine, ega langusfaasis pole kodu hind langenud alla pangast võetud laenujäägi.
Ainuüksi Pindi Kinnisvara kodulehe kaudu on hinnapäringu teinud nelja kuuga ligi 1000 inimest, sellele lisanduvad sajad inimesed, kes pöörduvad maaklerite ja hindajate poole läbi tuttavate soovituse.
Tõusufaasis ja isegi veel eelmise aasta esimeses pooles suhtusid enamus varaomanikest oma kinnisvara hinda suhteliselt rahulikult, sest varasematel aastatel aset leidnud kiire hinnaralli taandas väikese languse ära. Pealegi ei teadvustanud languse alguses inimesed, et internetiportaalides kajastuvad utoopilised müügihinnad ei näita reaalseid tehinguhindu. Tänaseks on müügipakkumiste ja reaalsete tehinguhindade erinevusest üha rohkem räägitud ning seda vahet võetakse ka tõsiselt arvesse ehk üha rohkem inimesi ei pea pakkumishindasid enam adekvaatseks indikaatoriks vara müügihinna määramisel. Kuna nüüdseks on hinnad langenud nii Tallinnas kui ka üle-eestiliselt keskmiselt 40 protsendi võrra, on oluliselt suurenenud ka isikute hulk, keda vara väärtuse ja laenujäägi negatiivne suhe ohustab või vähemalt murelikuks teeb.
Väga üldistatult võib väita, et enamus varasid, mis soetati peale 2005. aasta novembrit-detsembrit, on praeguseks oma soetusmaksumusest läbi kukkunud. Seega on turul enam kui kolme aasta jagu tehinguid, mis on tänaseks ostuhinnast odavamaks muutunud ning kätkevad endas tõsist riski nende omanikele. Viimase kolme täisaasta jooksul on kokku tehtud üle 140 000 kinnisvara ostu-müügitehingu. Loomulikult ei ole kõik need varad peale kiiret langust laenujäägini jõudnud, ent kui antud number läbi korrutada leibkondade keskmise liikmete arvuga, saame potentsiaalselt ühise murega seotud isikute hulgaks hämmastava numbri, mis küünib pea veerandini Eesti elanikkonnast. Isegi kui arvestada, et erinevates linnades toimus hinnadünaamika veidi erinevalt ning osa tehinguid tehti väiksema grupi investorite poolt, võib siiski eelduslikult arvestada, et riskigrupis, kus on kiire müügivajaduse korral oht kasvõi osaliselt omafinantseeringust ilma jääda, on siiski ca 100 000 vara, mille taga olevate isikute arv küünib seega siiski veerand miljonini.
Ühelt poolt on pangad ametlikult deklareerinud, et laenujäägist läbi põrunud varade puhul lisatagatisi nõudma ei minda, teisalt on üha süvenev ebakindlus oma töökoha pärast viinud inimesed siiski sinnamaale, kus väga põhjalikult kaardistatakse hetkeline varade seis ning vastavalt võimalusele koostatakse varuplaan juhuks, kui ka laenu tagasimaksetega hakatakse jänni jääma. Sest sellisel juhul tuleb vara siiski realiseerida ning kehvemal juhul tuleb müügihinna ja laenujäägi negatiivne vahe pangale tasuda, mis tähendab halvima versiooni korral sadade tuhandete kroonide suuruse võla tekkimist panga ees.
Seotud lood
Riias püüab pilke arhitekt Wilhelm Ludwig Bockslaffi loodud juugendstiilis kortermaja, mille renoveerimisel kasutati
bauroc RENOVE plaate. Väljapaistva Riia arhitekti Wilhelm Ludwig Bockslaffi tööde hulgas on 30 mitmekorruselist elu- ja ühiskondlikku hoonet ning mitmeid tööstushooneid. Peaaegu iga tema projekt on omal moel unikaalne, nii ka Riia kesklinnas aadressil Lienes 7 asuv kortermaja.