Vabade kaubanduspindade hinnad langevad

Tarbimise kahanemine mõjutab kogu majandust. Kaubanduspindade vakantsuse tõusu on selgelt märgata juba rohkem kui pool aastat, sest kauplemispinna pidamise kulud tuleb kaupmehel võtta ikka oma kliendi taskust koos kauba või teenuse hinnaga.

Oluline vakantsuse tõus algas kõigepealt korrusmajade esimestel korrustel asuvate kaubanduspindade sektoris. Kaupmehed ja teenusepakkujad lõpetasid üürilepingud vähem kasumit või lausa kahjumit tootvates asukohtades. Paljud üürilepingud on lõpetatud ka lihtsalt üürniku ettevõtte likvideerimise või lausa pankroti tõttu. Tänaseks on üürnike põud jõudnud vaiksematelt tänavatelt juba peatänavatele ja pisematesse keskustesse. See protsess on praegu jätkuv ja vabu pindu tuleb juurde. Suurtes ja tunnustatud kaubanduskeskustes on aga endiselt kõik hästi ning kaubanduspindade üürile soovijaid ikka veel järjekorras.

Vakantsuse järsus tõusus mängis olulist rolli tarbimise ootamatult kiire kahanemine, mistõttu pindade omanikel polnud piisavalt aega olukorraga kohanemiseks ja vastavalt siis uues situatsioonis üürnikega kokkuleppele jõudmiseks. Teisisõnu ei oldud kohe valmis  üürnikele vastu tulema üürihinnas ja muudes olulistes lepingutingmustes.

Kindlasti poleks ka kiire reageering päästud kõiki lõpetatud üürilepinguid lõpetamisest, kuid nii mõnigi pood töötaks täna harjumuspärases kohas edasi.  Tänaseks on potensiaalsete üürnike ring oluliselt kahanenud ja vabade pindade pärimishinnad on langenud kohati kordades, paraku uusi üürilepinguid sõlmitakse kasinalt. Kaupmehed ja teenusepakkujad  tingivad tugevalt üürihinnas ja üritavad  niipalju kui võimalik optimeerida kasutatava pinna suurust. Igaks juhuks või siis sellepärast, et väiksemat ruumi parasjagu võtta pole, vajadustest suuremat ruumi välditakse.

Põhjus lihtne, sest kui üürihinnas on võimalik kaubelda, siis kommunaalkulud tuleb ikkagi tasuda ja nende suurust kaubelda pole võimalik. See kulu pole aga täna enam mitte väike.