Sults: praaktöö löön lihtsalt puruks
Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults ütles aripaev.ee ajakirjanik Kadrin Karnerile, et kooli renoveerimisel tuleb tal ehitajatel pidevalt silma peal hoida ning praaktöö lööb ta lihtsalt puruks.
Tema sõnul tuleb pidevalt valvata, et ehitusfirma tahtlikult valesid materjale vales kohas ei kasutaks ning praaki tuleb ka ette.
„Reeglina riigihangete puhul läheb see summa lukku ja kui sa oled lubanud selle summa eest teha, siis sa peadki tegema ja ongi kõik,“ kommenteeris Sults 1Partner kinnisvara turuülevaates välja toodud asjaolu, et ehitusettevõtjad on paljuski läinud allapakkumiste teed, millega loodetakse saada kätte töö ja alles siis vaadata, kas seda nimetatud summa eest teostada saab. Samuti viitas kinnisvarafirma sellele, et tihti proovitakse materjalide asendamisega nulli jõuda.
„Kõik oleneb järelevalvest,“ ütles Sults ning rääkis, et tema koolidirektorina jälgib väga pingsalt kuidas ehitus edeneb. „Minul on väga lihtne praagiga. Kui ma praagi avastan siis löön selle puruks ja lasen uue ehitada,“ rääkis direktor omadest kogemustest.
Tema sõnul ehitatakse kõik koolid ja sotsiaalehitised jääkmaterjalidest. Seal pead sa jälgima, et laevärv ei satuks seinale ja et põrandale satuks see materjal, mis sinna käib, kirjeldas direktor igapäevast tööd kooli renoveerimisel. „Vähemalt keegi peab olema, kes tunneb materjale, sest muidu lähevad asendusmaterjalid kohe käiku. See on väga suur ja tugev business,“ jagas ta nõu, kuidas kavalate ning nahka koorivate ehitusfirmadega hakkama saada.
Veel viitas Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor asjaolule, et võlaga koolid ehitatakse sadade miljonite kroonidega, kuid temal kulus oma kooli renoveerimisele 49 miljonit krooni, mis tähendab, et hinnavahed on kolme- kuni neljakordsed.
„Kartellilepingud päevakorras,“ rääkis direktor ning tõi näite, et riigihankel teeb ühe firma mitu tütarfirmat pakkumisi. Selle juures hinnad, mida ühe ja sama kooli ehitamiseks või renoveerimiseks pakutakse, erinevad totaalselt, lisas ta.
Ka vihjas Sults asjaolule, et ühed ja samad firmad üha võidavad riigihankeid. Miks see nii on? Miks tehakse selliseid konkursitingimusi, millele ainult kolm firmat vastavad, paiskas Sults üles küsimuse.
