Ahja jõe ürgoru lähedal on lõpetamisjärgus 50ruutmeetrine kergsavist saunsuvila, mille omanik lubas enne ehitama asumist 50 000 krooniga valmis teha.
Tegelikult on oma jõududega ehitatud maja neelanud praeguseks veidi üle kümne tuhande krooni enam ja hoone lõplikuks hinnaks kujuneb ilmselt umbes sada tuhat krooni, kirjutas tänane Äripäev.
Aga ka see summa on imekspandavalt väike. Sest kui arvestada ehitatava eramu ruutmeetri hinnaks äärmiselt tagasihoidlikud 10 000 krooni, on sellele majale kulunud üle viie korra vähem raha.
"Ma ei ehita maja sellepärast, et tõestada, et seda on võimalik ehitada 50 000 krooniga," on maja omanik, Põlvamaal savimaju rekonstrueeriva OÜ Saviukumaja juhataja Marko Kikas kaunis tõrges, et tema pooleliolevast majast üldse ajakirjanduses juttu tehakse. "Ma ehitan endale taaskasutatavatest ja naturaalsetest materjalidest igati väärtusliku maja. Näiteks leian ma, et 80aastased vanad palgid kestavad kauem kui praegused valel ajal langetatud palgid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.