Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus maja 100 000 krooniga
Ahja jõe ürgoru lähedal on lõpetamisjärgus 50ruutmeetrine kergsavist saunsuvila, mille omanik lubas enne ehitama asumist 50 000 krooniga valmis teha.
Tegelikult on oma jõududega ehitatud maja neelanud praeguseks veidi üle kümne tuhande krooni enam ja hoone lõplikuks hinnaks kujuneb ilmselt umbes sada tuhat krooni, kirjutas tänane Äripäev.
Aga ka see summa on imekspandavalt väike. Sest kui arvestada ehitatava eramu ruutmeetri hinnaks äärmiselt tagasihoidlikud 10 000 krooni, on sellele majale kulunud üle viie korra vähem raha.
"Ma ei ehita maja sellepärast, et tõestada, et seda on võimalik ehitada 50 000 krooniga," on maja omanik, Põlvamaal savimaju rekonstrueeriva OÜ Saviukumaja juhataja Marko Kikas kaunis tõrges, et tema pooleliolevast majast üldse ajakirjanduses juttu tehakse. "Ma ehitan endale taaskasutatavatest ja naturaalsetest materjalidest igati väärtusliku maja. Näiteks leian ma, et 80aastased vanad palgid kestavad kauem kui praegused valel ajal langetatud palgid.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.