Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ABB avab Jüri tööstuselektroonika tehase kolmanda etapi
ABB AS avab homme, 8. oktoobril Jüri tööstuselektroonika tehase kolmanda etapi, et rahuldada paindlikumalt kasvavat nõudlust tehase toodangu järele.
Kolmanda etapi avamisega laieneb tehase tootmispind 2550 ruutmeetri võrra ehk pea kahekordseks, lisandub ka 600 ruutmeetrit kontori- ja sotsiaalpinda. Töötajaid on plaanis juurde palgata umbes poolsada.
Jüri tehas avati 2005. aastal. 2006. aastal toimus toodangumahtude oluline kasv ning tootmine fokusseerus sagedusmuunduritele. 2007. aastal võeti tootmisse uued tooted ning laiendati tehast. 2008. aastal on tootmise kasv jätkunud, seepärast otsustati tehase tootmispinda laiendada veelgi. Kokku on ABB tehasesse alates selle rajamisest 2005. aastal investeerinud 150 miljonit krooni. „Jüri tööstuselektroonika tehase laiendamise tingis jõuline tellimuste kasv ja positiivsed tulevikuprognoosid,” märkis ABB Balti riikide juht Bo Henriksson.
ABB Jüri tööstuselektroonika tehase tegevuse põhisuund on madalapingeliste sagedusmuundurite (Low Voltage Drives) tootmine. Tehas toodab sagedusmuundureid globaalsetele turgudele, kogu toodang läheb sajaprotsendiliselt ekspordiks. Tehase kliendid on sagedusmuundurite kasutajad igal pool maailmas, sealhulgas suured lõpptarbijad nagu metallitöötlustehased, paberivabrikud, masinatootjad ja süsteemiintegraatorid. Üks suuremaid lõpptarbijaid on tuuleenergia segment. „Sagedusmuunduri eelis on energiasäästlikkus, mis on tänapäeval aina enam päevakorral olev teema,” lisas Henriksson.
Aastatega on leidnud aset edasiminek ka inseneritöö ja kompetentsi tasandil. ABB Jüri tööstuselektroonika tehases on ametis 150 töötajat. Tehase juht Pasi Pohjalainen ütles, et seoses tehase kolmanda etapi avamisega on lähiajal ette näha töötajate arvu suurenemist umbes poolesaja võrra. „Vajame kvalifitseeritud tööjõudu nii lihttööliste kui inseneride osas,” lausus Pohjalainen.
Tootevalikus pole lähiajal plaanis muudatusi teha. „Esialgu on plaanis arendada praeguse tootevaliku potentsiaali,” lausus Pohjalainen. „Olen veendunud, et vaatamata suurenenud nõudmistele toodete võimaluste ja kvaliteedi osas suudame säilitada tootjana maailmas liidripositsiooni.”
Maailma sagedusmuundurite turg on kasvanud viimase kümne aasta jooksul üle 20% aastas. Prognooside põhjal kasvab turg lähiaastatel 8-10% aastas. ABB Grupp on sagedusmuundurite turu liider ligi 20%-lise turuosaga. Eelmisel aastal oli ABB Grupi sagedusmuundurite ja teiste automaatikatoodete müügikäive maailmas 8,6 miljardit dollarit.
ABB installeeritud sagedusmuundurid võimaldavad säästa elektrienergiat 130 teravatt-tundi (TWh) aastas, mis võrdub näiteks 32 miljoni perekonna aastase keskmise elektritarbimisega. ABB sagedusmuundurid võimaldavad vähendada CO2 aastast emissiooni 109 miljoni tonni võrra, mis võrdub näiteks kogu Soome aastase CO2 emissiooniga.
ABB (www.abb.com) on ülemaailmne tehnoloogialiider energeetika ja automaatika valdkonnas, mille klientideks on infrastruktuuri- ja tööstusettevõtted. ABB tooted aitavad klientidel vähendada tootmisega seotud keskkonnamõjusid. ABB kontsern annab tööd ligi 115 000-le inimesele sajas riigis.
Eestis tegutseb ABB alates 1992. aastast ning on keskendunud energeetikatoodete ja -süsteemide, automaatika- ning protsessiautomaatikatoodete valmistamisele. ABB mahukaimad tegevusvaldkonnad Eestis on tuulegeneraatorite ja sagedusmuundurite tootmine, ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektide elluviimine ning täishooldusteenuse pakkumine tööstusklientidele. ABB AS-il on Eestis lisaks peakontorile Tallinnas madalpingesüsteemide tehas Keilas, elektrimasinate ja tööstuselektroonika tehased Jüris, komplektalajaamade tehas Maardus ning korrashoiukeskused mitmel pool Eestis.
2008. aastal pälvis ABB Eesti parimale ettevõttele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt antava „Ettevõtluse Auhinna“. 2007. ja 2008. aastal sai ABB ka „Aasta Välisinvestori“ auhinna.
Seotud lood
Skandinaavia ja Baltimaade juhtiv rendiettevõte Cramo teatas, et alustab mitmeaastast üleminekut Boels Rentali kaubamärgile. Cramo sai Boels Groupi osaks juba 2020. aastal ja selle tulemusel tekkis üks Euroopa suuremaid seadmete ning masinate rendiettevõtteid.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele