Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Haiglad kosusid lisatuludest
Erakorralised tulud - sihtfinantseeringud
ja kinnisvaratehingud - päästavad suurimate haiglate eelmise aasta
majandusnäitajad, mis muidu kiiguks kasumi-kahjumi piirimail.
Haiglate kasuminumbreid vaadates võib esialgu vägagi positiivselt üllatuda. Aruannetes seisab, et Tartu Ülikooli Kliinikumi kasum on aastaga kasvanud 21 miljonilt 161 miljonile kroonile, Põhja-Eesti Regionaalhaigla on mulluse kahjumi kasvatanud 60miljoniliseks kasumiks ning Pärnu Haigla tulem on paisunud pea 200 miljoni võrra ehk 275 miljoni krooni kanti.
Numbrite taha vaadates selgub aga hoopis, et hiigelkasumid on tekkinud majandusnäitajate arvestuspõhimõtete muutumise ja mahukate kinnisvaratehingute abil. TÜ Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur selgitas, et riigi raamatupidamise üldeeskirja muudatuste tõttu arvestatakse selleaastastesse tuludesse ka põhivarade soetamiseks saadud sihtfinantseeringuid.
Nii loetakse kliinikumi tulude hulka Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus Maarjamõisa meditsiinilinnaku ehitamiseks. "Kokku oli n-ö arvestuspõhimõtete muutusest tulenev tulu üle 160 miljoni krooni, mis tingibki näilise megakasumi," ütles Siigur ja lisas, et nn lisatulude mahaarvamisel oleks kliinikumi kahjum 6,3 miljonit krooni.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juht Tõnis Allik ütles, et raamatupidamispõhimõtete muutmine võib pildi haiglate majandusnäitajatest ka kehvemaks teha, sest investeeringutelt tulev käibemaks kirjutatakse nüüd kulude hulka. "Me ehitasime eelmisel aastal kuskil 240 miljoni krooni eest ja plaanime sel aastal ehitada umbes 500 miljoni eest. Sealt tuleb kulu kümneid ja kümneid miljoneid."
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele