Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinn tõmbas Leedo kinnisvaraarendusele päitsed pähe
Tallinna Linnaplaneerimise Amet otsustas,
et Saaremaa ärimehe Vjatšeslav Leedo osalusega firma kinnisvaraarendus
Kristiines Tihase tänaval on liiga mahukas.
Veel septembris lasi Kristiine linnaosa valitsus Saare Finantsi kaudu osalt Leedole kuuluva Compakt Kinnisvara detailplaneeringu eskiisi läbi. Siis ei peetud oluliseks, et linnaosa ehituskomisjon soovitas arenduses piirduda kahekorruseliste majadega.
Eskiisi kohaselt oli Tihase tn 17, 19, 23 ja 25 kinnistutele lubatud ehitada 2-3- ja 3-4-korruselised korterelamud ning Tihase 27-le 5-korruseline ärihoone. Viimast arendab Riverwoods OÜ.
Pärast aprilli alguses toimunud arenduse eskiislahenduse avalikku arutelu võttis aga Tallinna Linnaplaneerimise Amet ümberkaudsete elanike proteste kuulda ja kärpis projekti mahtu. Kristiine linnaosas asuvate Tihase tänava ja Sõpruse pst 21 elanikud ütlesid, et uusehitised tulevad neile liialt lähedale ja varjavad päikest. Samuti ei meeldinud kohalikele detailplaneeringu muutmine ärihoone kasuks.
19. mail saatis amet arenduse detailplaneeringuga tegelevale ettevõttele K-Projekt AS kirja, milles märgitakse, et Tihase tn 27 ärihoone võib küll esialgse plaanitud mahuga projekti jääda, teistele kruntidele aga ei tohi ehitada kokku enam kui viis 12 korteriga maja, kusjuures nii Tihase 19, 23 kui ka 25 krundil tuleb lähtuda Tihase 17 planeeritava hoonestusega.
„Tihase 17 on lubatud ehitada 2-3korruseline tagasiastmeline hoone. See tähendab, et tänavalt võib paista kaks korrust, kuid selle peal võib olla veel üks kitsamaks kujunenud hoonemaht,“ rääkis linna Kristiine piirkonna arhitekt Mare Lõhmus. „Varem oli teistele kruntidele lubatud ehitada 3-4korruselised tagasiastmelised korterelamud.“
Lõhmus lisas, et tagasiastme korral ei tohi ülemise korruse elanikud vaba katusepinda ka näiteks terrassina kasutada, kuna selle piire peab olema 1,1 meetrit kõrge, mis mõjuks aga juba terve korrusena.
Üldiselt on Lõhmuse sõnul eskiisis päris palju vaja ümber teha. „Ei tea, kui kaua selleks võiks minna. Arendaja plaanis kolmele krundile päris suuri mahtusid. Pärast eskiislahenduse arutelu aga korterite arv vähenes ja väheneb ka ehitusalune pind,“ sõnas ta.
Ala eskiislahenduse ette valmistanud arhitektuuribüroo HG Arhitektuuri omanik ja juht Hanno Grossschmidt ütles, et uue ettekirjutisega vähendati arenduse mahtu umbes kolmandiku võrra. „Enne oli lubatud ehitada neli suuremat hoonet, nüüd aga viis väiksemat,“ ütles Grossschmidt, kelle sõnul püütakse sellega hoonestust ümberkaudsetega ühtlasemaks muuta.
Arhitektuuribüroo juht ei osanud veel eile öelda, mis arendusest saab. Compakt Kinnisvaraga ei ole seda veel arutatud. Samuti ei osanud asjade käiku ennustada Kristiine linnaosa vanema asetäitja Aleksander Raide, kelle sõnul ootab linnaplaneerimise amet esialgu korrigeeritud eskiislahendust.
„Kui arendaja tahab jätkata, saame mahud kiiresti ümber joonistada ja näidata uued juurdepääsud,“ ei näinud Hanno Grossschmidt arenduse venimiseks põhjust.
Vjatšeslav Leedot ei ole aripaev.ee-l õnnestunud telefonitsi kätte saada, samuti ei ole ta küsimustele vastanud meilitsi. Compakt Kinnisvara juhatuse liige Martin Lember aga jäi oma vastustes napiks. „Jätkame detailplaneeringu protsessiga. Kui kellelgi on soovi mõnda Compakt Kinnisvara OÜ-le kuuluvat maatükki osta, siis oleme alati avatud headele pakkumistele,“ seisis saadetud e-kirjas.
Compakt Kinnisvara ostis arendatava 3600ruutmeetrise maatüki 2006. aastal kolmelt omanikult ja seadis sellele 9,6 miljoni kroonise ühishüpoteegi. Firma on asutatud 2004. aastal ja kuulub Vjatšeslav Leedo osalusega Saare Finantsile. Saaremaa suurärimees Vjatšeslav Leedo korraldab muu hulgas ka mandri ja Muhu saare vahelist praamiliiklust.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele