Tallinn ei võta maamaksu endale kuuluva
lauluväljaku, Kadrioru pargi, botaanikaaia ega loomaaia ala eest, see-eest
viimasest üle tee asuvalt vabaõhumuuseumilt nõutakse maksu täie rauaga.
Tallinna Lauluväljaku juht Riho Rõõmus seletab, et neile kuulub maad veidi alla 30 hektari, sellest enamiku omanik on linn, 85hektarilise Kadrioru pargi maale ei kulu samuti sentigi, tasu kogu pargi maa-ala eest oleks väga soolane, kirjutas SL Õhtuleht.
Ka teletorni ja Pirita jõe vahel laiuv botaanikaaed ei maksa maamaksu, neile kuulub 123 hektari suurune krunt, samuti on maamaksust prii Veskimetsas olev loomaaed, maksu ei tasu ka lasteaiad ja koolid, mis on linna maal, samuti on sellest priid linnateater ning linnamuuseum.
Ilmselt ühe suurema arvetest sai Rocca al Mares asuv Eesti Vabaõhumuuseum, millel on maad 80 hektarit, mullu, kui Tallinnas olid maa hinnad veel odavamad, tasuti krundi eest 250 000 krooni, sama summa on nähtud ette ka selle aasta eelarves.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Tänavune maamaks on aga ligi 400 000 krooni suurem ehk 616 992 krooni, meil seda raha ei ole küll kusagilt võtta ning oleme sellest teada andnud ka kultuuriministeeriumile," tunnistab direktor Merike Lang.
"Ministeerium püüdis küll pealinnaga läbi rääkida, aga me oleme riigiasutus ning sissepääs piletiga," teatab Lang, "loomaaed ja botaanikaaed on munitsipaalasutused, meie aga allume riigile."
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.