Nõrk lootus saare tulevaseks ühinemiseks on
saanud uue komistuskivi Briti alamate näol, kellest on saanud Türgi võimu all
oleval Põhja-Küprosel olulised kinnisvaraomanikud.
Üle 2000 sealse omandiküsimuse on jõudnud Strasbourgi inimõiguste kohtusse, sest algselt on tegu sealt välja aetud kreeklaste omandiga, kirjutas Yle Uutiset. Parimatel rannaaladel Kyrenia ümbruses on kerkinud sadu suvilaid. Kui saare ühinemisüritused 2004.a. nurjusid, tegid kohalikud türklased sellest omad järeldused ja on sestsaati kreeklaste maid tükikaupa eurooplastele müünud. Sealsamas elav soomlane ei pidanud saare ühendamist enam reaalseks. "Siia on tulnud tuhandeid britte, kes on ostnud maid ja maju ning on läbirääkimistelaua taga saanud varjatud kolmandaks osapooleks," rääkis Lähis-Ida ülikooli professor Jouni Suistola.
"Muidugi tahame kõike tagasi ja kui see pole võimalik, siis nõuame kompensatsiooni," rääkis Kostas Severis, kelle perekond on Kyrenia piirkonna suurim maaomanik. Küprose kreeklaste omandit on hinnatud vähemalt 10 miljardile eurole. Läbirääkimiste käigus võiksid ÜRO ja EL raha välja pakkuda, kuid ajaga tuleb probleeme aina juurde. "Türklasi tuleb mandrilt juurde ja omandit müüakse endiselt välismaalastele. See teeb asju tõsiselt keerulisemaks," ütles Severis.
Kindla õigusliku staatuseta maa (Põhja-Küprose türklastel on vabariik, mida ainsana tunnustab Türgi - toim.) on ka soe koht kuritegevusele. Mandri-Türgis keelatud kasiinod õitsevad Põhja-Küprosel ning on endaga kaasa toonud ka rahapesu ja prostitutsiooni.
Seotud lood
Erinevatest looduskividest on teede, platside ja terrasside sillutamiseks murtud ja lõigatud kive ning plaate juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on see kõige keskkonnasõbralikum, vastupidavaim ja kaunim lahendus koduaias ja linnaruumis.