Koduostja võib aastaid hiljem hiiglasliku võlanõude saada

Igor sattus vastu oma tahtmist juriidilisse inimkatsesse, mis testib Eesti võlaõigusseaduse piire, kirjutas Eesti Ekspress. Eksperiment peab andma vastuse küsimusele, kas oma eelarve lõhki ajanud kinnisvaraarendaja võib küsida ostjalt tagantjärele raha juurde ja kas ostja peab sellise arve kinni maksma.

Jaanuaris 2006 ostis Igor Tallinnas kolmetoalise korteri, nüüdnõuab maja ehitanud keskealine naisterahvas tema käest 750 000 krooni juurde.

Tegelikult pole asi ainult Igoris. Kui kohus annab õiguse arendajale, võib see vapustada tervet riiki. Ehitusbuumi ajal läksid lõhki paljude kinnisvara­arendajate eelarved. Neil tekiks võimalus ostjatelt tagantjärele raha välja pigistada. Selline oht ähvardaks sadu või isegi tuhandeid Eesti peresid.

Mullu 7. veebruaril avaldas ajaleht Äripäev kahe nutika noorema põlve advokaadi, Tark & Co büroo partnerite Toomas ­Taube ja Risto Vahimetsa arvamusloo "Arendaja võib lepingut muuta". Taube ja Vahimets selgitasid, et tavaliselt arvestab kinnisvaraarendaja hinna kõikumisega 10-20 protsenti. Mida teha aga siis, kui hinnad on muutunud hulga rohkem? Nad leidsid lahenduse võlaõigusseadusest. "Kui pärast lepingu sõlmimist muutu­vad lepingu sõlmimise aluseks olnud asja­olud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohus­tuste vahekorra oluline ­muutumine, võib kah­justatud lepingupool nõuda lepingu muutmist."

Sellega oli džinn pudelist välja lastud.