Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aas: kõrghooned tähistavad loomulikku arengut
Mitmetes linnades on kõrghooned leidnud
endale koha linnakeskmest väljas, moodustades uue city.
Kopli pole enam tardunud geto, kus pimedates tagahoovides allilm omavahelisi arveid õiendab, kirjutas tänases Postimehes Tallinna abilinnapea Taavi Aas.
"Tallinn on valinud arengu, kus madal- ja keskkõrged hoonestusalad vahelduvad kõrghoonete gruppidena või üksiktornidena kujundatud maamärkidega," ütles Aas vastu seistes arhitektuurikorüfeele Dmitri Brunsile, kelle meelest kõrghoone Koplis naeruvääristaks linna.
Kui veel läinud aastasaja lõpukümnendeil peeti Kopli piirkonda perspektiivituks slummiks ja tööstusalaks, siis uutes visioonides kangastub Tallinna merele avatuim piirkond eksklusiivse elamualana.
Paljassaare struktuurplaanis nähakse ette räämas sadamaehitiste asemale äri- ja elamualasid. Ka algatatud detailplaneering Balti Manufaktuuri alal näeb ette tööstusfunktsiooni taandumist ärikeskuste ja elamute ees.
"Areng toimub teisteski Põhja-Tallinna piirkondades ning seepärast on alusetu Dmitri Brunsi kartus, et kõrgtehnoloogiline pilvelõhkuja jääb nuiana püsti täiesti juhuslikus kohas",kirjutas Aas.
Soomes asuvas Sievi jalatsitehases toodetakse iga päev umbes 5500 paari jalanõusid. Äritegevus toimib hästi, kuid ülemaailmse konkurentsiga silmitsi seistes peab pidevalt olema valmis uuendusteks. Mis on see, mis aitab kindlustada tootmise tuleviku?