Mitmetes linnades on kõrghooned leidnud
endale koha linnakeskmest väljas, moodustades uue city.
Kopli pole enam tardunud geto, kus pimedates tagahoovides allilm omavahelisi arveid õiendab, kirjutas tänases Postimehes Tallinna abilinnapea Taavi Aas.
"Tallinn on valinud arengu, kus madal- ja keskkõrged hoonestusalad vahelduvad kõrghoonete gruppidena või üksiktornidena kujundatud maamärkidega," ütles Aas vastu seistes arhitektuurikorüfeele Dmitri Brunsile, kelle meelest kõrghoone Koplis naeruvääristaks linna.
Kui veel läinud aastasaja lõpukümnendeil peeti Kopli piirkonda perspektiivituks slummiks ja tööstusalaks, siis uutes visioonides kangastub Tallinna merele avatuim piirkond eksklusiivse elamualana.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Paljassaare struktuurplaanis nähakse ette räämas sadamaehitiste asemale äri- ja elamualasid. Ka algatatud detailplaneering Balti Manufaktuuri alal näeb ette tööstusfunktsiooni taandumist ärikeskuste ja elamute ees.
"Areng toimub teisteski Põhja-Tallinna piirkondades ning seepärast on alusetu Dmitri Brunsi kartus, et kõrgtehnoloogiline pilvelõhkuja jääb nuiana püsti täiesti juhuslikus kohas",kirjutas Aas.
Seotud lood
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.