Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aas: kõrghooned tähistavad loomulikku arengut
Mitmetes linnades on kõrghooned leidnud
endale koha linnakeskmest väljas, moodustades uue city.
Kopli pole enam tardunud geto, kus pimedates tagahoovides allilm omavahelisi arveid õiendab, kirjutas tänases Postimehes Tallinna abilinnapea Taavi Aas.
"Tallinn on valinud arengu, kus madal- ja keskkõrged hoonestusalad vahelduvad kõrghoonete gruppidena või üksiktornidena kujundatud maamärkidega," ütles Aas vastu seistes arhitektuurikorüfeele Dmitri Brunsile, kelle meelest kõrghoone Koplis naeruvääristaks linna.
Kui veel läinud aastasaja lõpukümnendeil peeti Kopli piirkonda perspektiivituks slummiks ja tööstusalaks, siis uutes visioonides kangastub Tallinna merele avatuim piirkond eksklusiivse elamualana.
Paljassaare struktuurplaanis nähakse ette räämas sadamaehitiste asemale äri- ja elamualasid. Ka algatatud detailplaneering Balti Manufaktuuri alal näeb ette tööstusfunktsiooni taandumist ärikeskuste ja elamute ees.
"Areng toimub teisteski Põhja-Tallinna piirkondades ning seepärast on alusetu Dmitri Brunsi kartus, et kõrgtehnoloogiline pilvelõhkuja jääb nuiana püsti täiesti juhuslikus kohas",kirjutas Aas.
Seotud lood
Erinevatest looduskividest on teede, platside ja terrasside sillutamiseks murtud ja lõigatud kive ning plaate juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on see kõige keskkonnasõbralikum, vastupidavaim ja kaunim lahendus koduaias ja linnaruumis.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele