Kui rõdu ümberehitus on kohaliku
omavalitsusega kooskõlastatud, siis on ehitusegevus seaduslik.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi kirjutas Maalehes, et korteriomandi reaalosa hulka ei kuulu ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.
Õigusteoorias on võetud seisukoht, et rõdud ja lodžad võivad kuuluda korteriomandi reaalosa hulka siis, kui need on üksteisest eraldatud ja neile pääseb ainult läbi selle korteri.
Et rõdu või lodžad seaduslikult ümber ehitada, tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest ehitusluba.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
“Me pole kunagi öelnud, et tahame olla kõige suuremad. Oleme alati tahtnud olla kõige paremad,” ütleb tõstuste, tööstususte, tuletõkkeuste ning laadimisseadmete lahendustele spetsialiseerunud ettevõtte Laduks tegevjuht Holger Tasane. Kui 2008.–2009. aasta kriisi ajal rääkisid ettevõtted peamiselt eksportimisest ja Skandinaavia turgude vallutamisest, siis Laduks otsustas minna vastassuunas ning nägi võimalust Eesti klientides ja siinses ehitussektoris.