Kui rõdu ümberehitus on kohaliku
omavalitsusega kooskõlastatud, siis on ehitusegevus seaduslik.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi kirjutas Maalehes, et korteriomandi reaalosa hulka ei kuulu ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.
Õigusteoorias on võetud seisukoht, et rõdud ja lodžad võivad kuuluda korteriomandi reaalosa hulka siis, kui need on üksteisest eraldatud ja neile pääseb ainult läbi selle korteri.
Et rõdu või lodžad seaduslikult ümber ehitada, tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest ehitusluba.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Fassaad on maja visiitkaart ning väga oluline osa hoone vastupidavusest ja väärtusest. Eesti kliimas peab välisviimistlus taluma vihma, lund, päikest ja suuri temperatuurikõikumisi, säilitades samal ajal oma välimuse. Just seetõttu on fassaadiplaadid muutunud üha kindlamaks valikuks nii uute majade ehitamisel kui ka vanemate hoonete renoveerimisel, kinnitavad terviklikke fassaadilahendusi pakkuva FixFas OÜ eksperdid.