Kui rõdu ümberehitus on kohaliku
omavalitsusega kooskõlastatud, siis on ehitusegevus seaduslik.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi kirjutas Maalehes, et korteriomandi reaalosa hulka ei kuulu ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.
Õigusteoorias on võetud seisukoht, et rõdud ja lodžad võivad kuuluda korteriomandi reaalosa hulka siis, kui need on üksteisest eraldatud ja neile pääseb ainult läbi selle korteri.
Et rõdu või lodžad seaduslikult ümber ehitada, tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest ehitusluba.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.