Kui rõdu ümberehitus on kohaliku
omavalitsusega kooskõlastatud, siis on ehitusegevus seaduslik.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi kirjutas Maalehes, et korteriomandi reaalosa hulka ei kuulu ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.
Õigusteoorias on võetud seisukoht, et rõdud ja lodžad võivad kuuluda korteriomandi reaalosa hulka siis, kui need on üksteisest eraldatud ja neile pääseb ainult läbi selle korteri.
Et rõdu või lodžad seaduslikult ümber ehitada, tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest ehitusluba.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Jätkusuutlikkus ja rohelisus ei ole enam ammu nišiteema, vaid eeldus, et tootmis- ja ehitusettevõte saaks üldse rahvusvahelisel turul kaasa rääkida. See tähendab, et tootjal peab olema täielik ülevaade nii materjalide päritolust, tootmisprotsessist kui ka sellest, mis saab toodetest pärast nende elukaare lõppu.