Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puitvilla Jurmalas saab 60 miljoni krooniga
Jurmala on olnud populaarne suvituskoht
juba aastakümneid. Kui meie siin räägime oma suvituskohtadest Pärnust,
Haapsalust ja Narva-Jõesuust, siis lätlaste tuntuima kuurordiga neid eriti
võrrelda ei saa.
Uhkeid sajandivanuseid puitvillasid, mida meil veel näppudel üles lugeda kannatab, leidub seal kümnete kaupa, kirjutas tänane Oma Maja.
Tõsi, vaid vähesed neist on läbinud uuenduskuuri, veel vähesematel juhtudel on seda aga ka arukalt tehtud. Valdav osa seisab aga endiselt nukralt ja ootab kas uusi peremehi või siis kopsakat finantssüsti.
Samuti on vana puitarhitektuuri vahele hakanud kerkima uudseid mõisahäärberite stiilis villasid, mida sageli ehivad toretsevad sambad ja kipsdekoor. Rääkides kohalikega Jurmalast, vangutatakse tavaliselt pead ning tunnistatakse, et ega seal Lätiga suurt enam pistmist polegi. Paremad maatükid ja majad on juba ammu idanaabritest ärimeestele ära müüdud.
Palju siis aga võiks maksta üks keskmisest korralikum puitvilla Jurmalas? Hommikul linnas ringi liikudes jäi südalinna läheduses silma üks küllaltki ülesvuntsitud väljanägemisega puithoone. Plangu tagant piiludes oli raske arvata, kas tegu vana jäljendava uusehituse või siis renoveeritud majaga. Pigem ikka viimast.
Enamuses sillutisega kaetud õue kaunistas purskkaev ja selle kõrval seisev luksusauto andis tunnistust ka omanike vähemalt näilisest jõukusest, vaid kiri plangul ütles suurte ja selgete tähtedega, et kogu seda ilu on võimalik ka osta.
Uurides hiljem lõunanaabrite kinnisvarakuulutusi, sain teada ka hinna: vaid neli miljonit eurot ehk siis kuuskümmend miljonit krooni meie inimesele.
Seotud lood
Volvo Construction Equipment (Volvo CE) jätkab murrangulist tootearenduse aastat, lansseerides uue põlvkonna rataslaadurid – masinad, mis on toodetud maksimaalse tootlikkuse, operaatori mugavuse ja ohutuse tagamiseks.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele