Naarits annab riigile maa ostueesõiguse

Hiiu maaomanikke nõutuks teinud kohtupaber jõudis paljude postkasti veebruari lõpus. Käina ja Emmaste valla 172 inimese maade kohta oli seal kirjas, et tulenevalt looduskaitseseadusest on nende kinnistu koormatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi kasuks, kirjutas Postimees.

Teisisõnu tähendab see, et nad ei saa oma maad müüa enne, kui riik pole kinnitanud, et ei ole maaostust huvitatud. Taotluse koormise kohta tegi Hiiumaa keskkonnateenistus.

Ostueesõiguse põhjus peitub haruldaste, kaitsmist vajavate loomade, lindude ja taimede püsielupaikades, kellest Hiiumaal elavad Euroopa naarits ja merikotkas ning kasvab taim nimega pisilina.

Lepiku talu peremees, vana kalur Manivald Kääramees (78) rääkis, et esimest korda kinnistusosakonna teadet lugedes ei saanud ta sealt aru muud, kui et nüüd on kogu tema maa looduskaitse all ja ta ei tohi seal lillegi liigutada. «Sain aru, et midagi on väga mäda, suure vaevaga sain maa tagasi ja nüüd siis selline asi,» märkis ta.

Kääramehe kodust umbes kahe kilomeetri kaugusel voolab Luguse jõgi, kuhu asustati mõni aasta tagasi Euroopa naaritsad, kes on mingi, oma ameeriklasest liigikaaslase pärast väljasuremisohus.

Samas on naaritsa püsielupaigana märgitud piki jõge kuni kaheksa kilomeetrit ja kaldast kummalegi poole 10–50 meetrit. See on kaitsevöönd, kus ei tohi loata ehitada, puid raiuda ega maad kuivendada.

Kääramees ei saa samas aru, miks pidi keskkonnateenistus siis kõigile tema maadele koormise peale panema. Naaritsa kodu on ju hoopis väiksemal alal. «Naaritsa kaitsmise vastu pole mul midagi, aga terved kinnistud on kinni...» osutas ta.