Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tõniste: K-korteriäri teeb kingitusi kitsale kildkonnale
Avalikkuse ette on lisaks Elmar Sepa
korterisepitsustele jõudnud ka teised juhtumid sellest, kuidas Tallinna linn
valituile praktiliselt tasuta kortereid jagab.
"Sundüürnike jagamine "väljavalituteks" ja ülejäänuteks, kellele kortereid ei kingita, kätkeb endas ebaõiglust ja kuritarvitusi," kirjutas Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna Linnavolikogu fraktsiooni esimees Toomas Tõniste. "Kui seni seostati linnavõimu korteritehinguid seitsme Vanalinna korteriga, siis nüüd nähtub, et Sepa seitse korterit on vaid jäämäe eredaim tipp."
Sundüürnike probleemi lahendusena näeb Tõniste kolimistoetuse mitmekordistamist, samuti sundüürnike majutamist munitsipaalmajadesse, mille ehitamist saaks finantseerida realiseerides linnale kuuluvaid üksikuid kortereid turuhinnaga.
Sundüürnikele tuleks Tõniste sõnul korterid müüa turuhinnaga, millest on maha lahutatud sama üürniku poolt korteri parandamiseks tehtud investeeringud.
Tõniste hinnangul tähendab võimalus investeeringute mahaarvamiseks tunnustust inimesele, kes on omandatavas korteris elanud pikemat aega, olles kulutanud energiat, aega ja raha oma kodu loomiseks.
"Lisaks investeeringute mahaarvamisele võiksid tulla kõne alla sellised kriteeriumid, nagu korterit omandava sundüürniku vanus, majanduslik seis ja senine maksekäitumine üürnikuna," lisas Tõniste. "Siiski on kõige alus põhimõte, et linnale kuuluvaid kortereid võõrandatakse lähtuvalt turuhinnast. Vaid nii saab välistada linnavara kantimist."
Seotud lood
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele